Hõissaa pulmad | Wheaty APA

Tegin pulmadeks õlut. Või no tegelikult tegi Hanno seda vist isegi veidi rohkem, kui mina. Ja tegime Kaido katlaga... Nii et kellele päris tegemise au kuulub jäägu lugeja otsustada.

Retspt ise Grainfather saidil ja mõningane statistika kõrval. Selle sarnase asjade vahekorraga keetsin ka oma viimase - ca 3a tagasi "ise" tehtud õlle. See on minu mugandus ja arusaam ühest mu läbi aegade lemmik õllest The Long Thaw.

Peamine päevakava:

12.07 keetsime päeva peale kaks Grainfatheri täit õlut vastavalt retseptile. Siin sain mina peamise osa ajast olla tegus, sest Hannol oli tööpäev. Alustasime veidi enne keskpäeva ja viimase katlapesu tegin vist peale kümmet õhtul. Virre lõpetas kahes fermzillas. Huvitav fakt - esimene keet tuli täiesti hägune ja teine tuli suhteliselt selge. Enda meelest tegin kõike võimalikult täpselt sama moodi.

20.07 - Võtsime (H võttis) esimese proovi 🙂 1.016 näitas. Mulle natuke veel tuli tünni pinnale, õhulukud väga ei liigu.
Hanno hinnang: Täitsa  mõnus rüübe, aga eks ta oleks kena kui natuke aroomi ka oleks 🙂 Nisuõlle laadne, tummise kehaga ma ütleks. Umbes nagu Weihenstephaner aga gramm rohkem mõruhumalat ja vähem troopikat. Võiks natuke klaarim olla, kerge pärmimekk, aga eks klaasi kaupa välja laskmine ka natuke lisab seda. Ma usun see vaatides cold crash ja ümber villimine on hea plaan.

30.07 Panime õlled vaatidesse. Poolteist bar CO2 rõhku peale ja 6C kraadi juurde karboniseeruma.

06.08 Õllel tundub veidi vähe gaasi. Keerame rõhu kolme peale ja laadime autosse loksuma.

08.08 Pidupäev. Õlu saab kõvasti head tagasisidet, aga ka paar muud tähelepanekut. Järelmaitse lõpus (nagu täitsa täitsa täitsa) viimase asjana viskab veidi mingit teistsugust mõrkjat maitset, mis pole nagu päris humala oma. Ja et veidi lahjem oleks võinud olla (mu iidolõlu oli tegelikult veel kangem, nii et seda ma väga tõsiselt ei võta; aga eks pika õhtu peale võib-olla võiks lahjem versioon olla tõesti). Proovisime vaid ühe vaadi - meil oli vaid üks kraan kaasas ja esimene tühjaks ei saanudki. Seega ei tea kas mõlemal, või mitte; aga selgusetuks see jäigi. 

Kirjutan seda Septembri lõpus. Kuna peale pulma pole alkoholi tarbinud, on see teine vaat endiselt avamata. Eks humal veidi kaob, aga samamoodi ka maitseelamus esimesest ning võrreldavuse moment väga suur polegi. Ju ma kirjutan siia samma alla, mis siis sai...

Aasta õllede kokkuvõte 2023

Endiselt varustab õllepood nr 1 vahelduva eduga üllatuspakkidega. Aga eks sai käidud ka mõnel reisil ja need aitasid veidi kaasa.

2023 oli kokku 196 check-in'i. Millest üllataval kombel esikoha sai Teisipäev!

Keskmine reiting 3.45

Stiilide ja vimplite osas rokkisid ikkagi IPAd, APAd jt sarnased, aga võitis Pale Lager.

77 erinevat stiili., mida on 11 rohkem kui aasta varem.

Võitis Põhjala (13), teise koha sai Anderson (11), kolmas Hopalaa (9).

Aasta õllede kokkuvõte 2022

Tänu Õllepoele nr 1 ja nende sürpriispakkumistele sain vast paarkümmend uut õlut aasta peale, mida polnud proovinud. Stats --> 

Endiselt on lemmikud ikka Citra kuivhumaldamisega APA ja IPA tüüpi õlled. Näiteks viimase ajal proovitutest Varvar APA Citra või Coolhead CitraCitraCitra.

Samuti pole väga midagi muutunud vähim lemmikute hulgas. Hapud, Suitsud, Pruunid pole minu jaoks. Kusjuures lambicud tunduvad millegipärast (vist oma erilise pruulimisstiili tõttu) siiski heas nimekirjas olevat.

Õhtused mõtted õllest

Otsustasin mingipäev, et aitab koguaeg Põhjala Uue Maailma ja Alekoki joomisest. Kirjutasin Õllepoodi nr 1 ja Hr Gambrinus oli nõus ühe üllatuspaketi teele panema. Olles tellitud ca 12st õllest ära joonud umbes pooled (millest vaid üks on siiani olnud varem tuttav) - pean tunnistama, et olen selle kaubaga ikkagi väga rahul. Mõned mulle tavaliselt oma stiililt mitte sobivad margid on olnud oma liigi piisavalt headeks esindajateks, et panna ming siiski veel varem kõrvalejäätu poole vaatama.

Aga kuna kell on palju ja täna ei ole see päev, kus saab õlut päriselt proovida... Jätkan seda sissekannet, kui teinekord on jälle midagi uut ja huvitavat käes. Seniks aga kõikidele head uut õlleaastat!

Farmhouse Zitron

Olen kaua pruulimise lõhnast kaugel olnud ning tekkis soov seda taas tunda. Mõeldud-tehtud... Sõber Hanno oli nõus mind vastu võtma ning ka retsept oli juba valmis pandud. Tuli vaid ette võtta ja ära teha.

Pruulikeskus oli kenasti jahvatuse valmis teinud. Grainfather App ning BrewersFriend calc aitasid arvutustega.

18L vett, 6kg vilja ja 75 min hiljem saime juba humalatega mängima hakata. Zitron viitab ilmsegetele tsitrustele ning seepärast valisime minu lemmiku Citra. Lisa tsitrust toovad magus apelsinikoor, sidrunikoor ning otseloomulikult koriandriseemned.

Safbrew T-58, 14 päeva, 1.062 --> 1.024. Tundub veel kuidagi palju.

 

Australian East cost XPA

 Tim ja Rob Sori Brewing'ust õpetasid Pruulikeskuses kuidas East Coast Pale Ale asemel East cost XPA'd saada. Pruulimise koolitus algas kell 12 esimese Investor IPA lahtinööpimisega. Ja neid sai seal päeva peale veel nii mõnigi nööbitud. 

Lisaks nööpisid neid ka Tim, Rob ja Pruulimiskeskuse Lauri. Eks seepärast see Pale Ale äkki XPA'ks muutus.... :)

Sour IPA

Jällegi Hanno retsept. Tema on suurem hapu-sõber. Aga et vahepeal oleks põhjust ise ka õlut joomas käia, tuleb seda vahest ka ise tegemas kaasas käia. IPA nagu IPA ikka, aga bakteritega hapuks. :)

Porter

Tegime Hanno retsepti järgi porterit. Korraks oli isegi plaan, et teeme 2 keetu. Aga nagu ikka läks juba esimese keeduga nii kaua aega, et jäime lubatud graafikust drastiliselt maha. Ning Silveri soolaleivale väga väga hiljaks.

Viimase aja trendind õllepruulimises

Kuidagi on juhtunud, et mõned klassikalised head õlled on ära kadunud. Tuleb juurde järjest uusi. Ja kõik nad on umbes sellised nagu pildil. Sealt on veel puudu Gose ja mõned muud märksõnad.

 

From Russia with love

Like every fall, one point in time my mom calls with "Hey Martin, we made some apple juice. And there is too much of it. Again, yes I knoiw. Do you want some for what ever you do with it?". I'm like - "Sure mom, what ever makes you happy! (and whisper to myself: aww-yiss!!1!oneone!!1!).

I had actually lent out all my gear. I had been living at places that were not good for brewing or cider fermentations. My colleague Rahel was making wiking-mead for her wedding and I had borrowed some of the gear to her. I actually was kind of glad not to have any of the brewing gear at home, so I would not be tempted. But then came the "excess apple juice" call and I decided to go for it. And so I gathered all my gear from Rahel and different appartement cellars, where it was laying around... And here it is.

After putting all the "cider" (for us, read "juice" for europe") and the oak cask chips into the bucket, we let it stay there for 3 weeks. Pruulmeistrid helped with proper yeast. When the bubbling cooled down - re-racked, cold haze, then to the "christmas tree":

Together with the Christmas tree there comes my first attempt on a blog for a time-lapse and the gorilla-pod.

Now when it came to actual bottling I asked my SO for helping out with labelling. As we were lazy, we picked the shortest name that was not used before. Anya! And for the ones with excess yeast - we named it Banya!

After 8 weeks, the crisp vanilla from the french cask blows the mind. What i am missing is some bubbles. I'd love for it to be stronger. But it is what it is. Welcome to the family (b)Anya!

None of the cider is from Russia, we just love the slavic names :)