Martin: Mõdu - esimene tegelik õppetund

Eelmine mõdu sai minu enda arvates väga hea. Vähemasti see kangem ja pikemalt laagerdunud versioon nimega Hea Mõdu. Proovisin nüüd sarnast tulemus taas saavutada. Paraku tean juba laagerdumise alguses, ilma maitsmata, et see ei õnnestunud päris nii hästi.

Keetmine tore - appi olid tulnud kohe mitu sõpra - seltsis segasem. Teadupoolest võtab mõdukeetmine mitmeid tunde ja seekord möödusid need tunnid väga kiirelt. Sellest õhtust võib pajatada mitmeid lõbusaid jutte - kuid internetti ülestähendama neid siinkohal ei hakka. Märksõnadena lisan kodupruul ja lauamängud.

Martin: Mõdu on päris hea!

Üle kuu aja oli mul kodus diivani kõrval pildil paistev võõrkeha.Vahepeal oli ta koos sõbraga meid kummitamas, hiljem siiski üksi. Esialgu segas mulksumine uudiste vaatamist, hiljem külalistetoas ööbivate külaliste magamist (palun vabandust). Tegin mõdu muide täiesti esimest korda. Nagu ikka, ei piirdnunud ma vaid lihtsalt mõdu tegemisega, vaid mul oli vaja proovida vähemalt kahte erinevat retsepti. Sain ka kaks täiesti erinevat tulemust.

Martin: Esimene mõdu muliseb

Martin: Mõdu - esimene katsetus

Peamine põhjus, miks see postitus siin blogis ilmub, on see, et Minna kinkis mulle sünnipäevaks raamatud "Kodused rüüped ja napsud" ning "Aromaatne koduvein". Esimesest raamatust sain kinnitust, et minu senised pruulid on kõige klassikalisemad Saaremaa pruulimise tüüpi õlleteod (kui rääkida sordi "Klassika" pruulimise meetodist). Teooriat sai juurde loetud veel mõdu pruulijate netipesast nimega Got Mead, Marc Shapiro mõdu materjalide kogust ning veel ka Tiina Kuuleri koduveini blogist. Teoks vajalikud abivahendid said soetatud pruulimine.ee ja veinivilla.ee kaudu.