Martin: Konservist tekib joodav jook kergelt

Kirjutasin veidi aega tagasi sellest, et katsetan konservist korralikku jooki saada. Ja pean ütlema, et minu suureks üllatuseks saabki kena joogi. Ei midagi liiga erilist, aga joogi tegemiseks kulutatud aeg, raha ning vaev pöördvõrdelises suhtes joogi kvaliteediga on ikkagi päris muljetavaldav. Tundub nagu konservivennad teavad, mida nad teevad.

Kui pudelitesse ringivillimisel polnud siidrialgel ei nägu ega tegu, siis nädal enne manuaali järgset valmimist (kolm nädalat peale laagerdumise algushetke) oli jook täiesti arvestatav. Olid olemas nii nägu kui ka tegu.

Antud pilt ei pruugi kõige paremini edasi anda joogi nägu ega tegu, seepärast proovingi lahtikirjutada mõtted mis tekkisid konservijooki tehes ja hiljem degusteerides.

Martin: Siider ja mull

Minule isiklikult tasane siider ei istu. Ehk minu arvamuse kohaselt tuleb siidrile sisse ajada mull. Ja kui juba, siis juba. Ma olen pigem sellise progresseeruva mulli austaja, kui "kergelt gaseeritud" joogi austaja. Gaseeritud vee joojad saavad sellest aru: pigem Bonaqua, kui Saaremaa.

Seniste jookidele mullide sisseajamiste käigus on mul tekkinud arvamus, et kui ma õpiks mikrobioloogiat, öko-põllumajandust või mõnda vähemalt sama uhke nimega ainet, siis siidrile mahe-vahenditega õige mulli sisseajamisest võiks kirjutada lausa doktoritöö.

Pildil on kaks erinevat 2010 sügisesest õunamahlast pruulitud siidrit lähemal läbipaistvuse kontriollil. Veidi kirjeldasin neid juba postituses, kus kirjutasin hea siidri pikast valmimise ajast. Üks on päris klaar ja teine on isegi peale kahte kuud laagerdumist ikka osaliselt hägune. Mulli sisseajamine on muide kergem just sellele selgele. Miks? Ei oska öelda. Ma ei ole õppinud kahjuks ei mikrobioloogiat, öko-põllumajandust ega ka muud vähemalt sama uhke nimetusega ainet. Minu "talupoja" mõistus ütleks just risti-vastupidist.

Martin: Katsetus konservist korralikku jooki saada

Jaanuaris tuli mulle tugev pruulimisvajadus peale. Ma pole ju juba mitu kuud midagi uut hakkama pannud. Lisaks käivad sõbrad ka tihedalt külas ehk varud vähenevad siiani päris heas tempos.

Aiasaadustega on meil teadaolevalt talvel nadi ja 100% mahetoodangut teha võimalik ei ole. Sellest ka mõte proovida konservist siidrit teha.

Martin: Hea siider valmiski kaua

Lõpetasin siidrite tegemise kohta käiva postituse lõiguga: "Kuniks nendest ämbritest midagi hea siidri moodi välja pole tulnud, ei tasu minu juttu väga püha tõena arvestada. See on ainult teoreeriline siidritegemine ja võibolla sain ma asjadest valesti aru. Kui midagi välja ka tuleb, eks ma kriban siia juurde. Aga nagu pealkiri ütleb: hea siider valmib kaua.".

Kiirelt, etteruttavalt ja kokkuvõtvalt: Kaua tehtud kaunikene!

Martin: Varustus

Teen pisikese galerii varustusest, mis siiani kogunenud on.

Keerasin omale vasktorust jahuti. Kohe esimesel korral, kui kasutasin, tundsin headmeelt sellest investeeringust.Kasutasin 8mm paksust toru.Väga täpselt aega ei võtnud, aga umbkaudu 20 minutit läks, et 30 liitrit virret 100 kraadi C pealt 21 peale jahutada. Samuti on selliseid kenasid emailpangesid kasutusel mitu. Ülemise triibu peal on täpselt 10L.

Martin: Hea siider valmib kaua

Käisin üks nädalavahe jälle Saaremaal. Kokkuvõte minu nädalavahetusest on lihtne. Kui ma ei viibinud purustaja kõrval, viibisin pressi taga. Kui ma ei viibinud pressi taga, olin ma purustaja kõrval. Teised tublid kaasvõitlejad korjasid ära õunad ja kuumutasid hiljem mahla. Ilma nende abita ei oleks mahla, ega siidrit. Tänan!

Mainin veel siia juurde ära, et minu statistiline protsessimise kiirus on umbkaudu 350L mahla nädalavahetusega.

Teadsin ette, et mahla jätkub piisavalt, et proovida teha siidrit.  Pisike õpetus ka, kuidas ise siidrit teha:

1) Hangi mahl

2) Käärita

4) Laagderda

6) Joo