Martin: Kuidas sinu õhtu möödus?

Mis sa õhtul tegid? Ühendasid meeldiva kasulikuga? Olid asjalik ja tubli? Aitasid kellelgi miskit teha? Olid niisama tore? Veetsid kenasti aega? Nautisid kogu õhtut?

Mina mitte! Pesin ja võtsin sildid ära 41'lt pudelilt. Kaks pudelit viskasin kõrvale ja panin prükki minema - nii kõvasti olid need sildid kinni. Sellistel päevadel mõtlen ma tõsiselt, miks ma seda kõike teen...

Aga siis tuleb see päev, kui nendesse pudelitesse minev rabarberivein on neis samades pudelites valmis küpsenud ja siis ma tean! Vahvat suve!

Martin: Rabarverivein pudelis

Ka minu rabarberivein sai piisavalt küpseks, et panna ta pudelitesse. Ja mida muud ühel kenal pühapäevaõhtul ikka teha, kui villida veini ringi.

Tulemuseks oli midagi väga üllatavat. Seekord mitte heas mõttes. Nimelt on vein liiga kange. Lõhnas on tunda alkoholi ja maitses lööb samuti just see esimesena välja. Kaifolt laenatud mõõduk näitas veini kanguseks 17 kraadi.

Aga natuke täpsemalt siis. Peale tugeva alkoholi on veinis ka üht-teist head. Lõhn on lausa super. Minna kõrvalt ütles, et lõhn on nagu täitsa viinamarjaveinil. Meenutab talle Sauvignon Blanci - tsitruseline ja veidi ka toores tikker. Minu kergelt nohune nina nii hea ei ole. Ma ütleks, et on nagu vast pressitud värskel rabarberimahlal.

Limpsin seda veini mineraalvee ja jääga. Lasen enne veel veidi seista ka. Ilma segab alkoholi sisaldus liialt. Jahedalt ja veega on maitse kohe päris hea. Rabarber on korralikult tunda. Nagu ka lõhnas, on maitses väga värskeid nüansse. Kui midagi, siis veidi võiks olla jook magusama alatooniga. Võib-olla aitaks see ka suuremat alkoholisisaldust veidi peita.

kAiFo: Rabarber ja veinitegu sai lõpule viidud

21.august. Rabarberivein näeb ilus roosa. Mulksumine on jäänud sisuliselt seisma. Korgin punni maha ja mõõdan ära, kuidas on. Hüdromeetri järgi on näha, et vein on ilusasti lõpuni käärinud, sest mõõtmistulemused näidavad klaasist pulgal -8 ühikut. Kui nüüd välja arvutada, siis veinikanguseks saan mina ca 11,5 kraadi. Võrdlen antud tulemust veinikanguse mõõdikuga, viimane näitab 12.

kAiFo: Rabarber ja veinitegu

Kõik sai alguse eelmisel aastal, kui kõik ümberringi rääkisid ja kirjutasid rabarberi veinist. Selleks ajaks, kui teema päevakajaliseks tekkis oli rabarberi hooaeg ammu möödas, rääkimata viimastest jäänukitest mida võis koduaia peenardelt noppida. Räägitakse, et rabarber on esimene kevadekuulutaja veinitegemise osas, sest kevadel on ju rabarber mõnusalt mahlane ja üks esimesi valmivaid aiasaaduseid. Just paras aeg teha mõnus vein suveks. Nüüd siis ärkasin mina ja mina uurisin ühelt sõbralt, kes juba hooaja alguses lahkesti pakkus mulle rabarbereid koogi peale panemiseks, et kas tal juhtumisi on rabarbereid. Tema pakkus, et nendest enam asja ei saa ja rabarber on puitunud. Ma ei jätnud jonni ja läksin asja kaema. Selgus tõsiasi, et jämedamad varred olid tõepoolest puitunud, nii puitunud, et isegi noaga lõigata oli raske. Need rootsud sai kohe minema visatud. Alles jäi peenemad ja mahlasemad varred.

Martin: Katsetused rabarberiga

 Peale seda, kui Minna mulle raamatud kinkis, soovisin ma pikalt, et oleks kevad ja Saaremaal kasvaks palju rabarbarit. Saabus kevad ja Salmel rabarbarit palju ei kasvanud, ainult napilt sai koogi jaoks.
Murikal on õnneks iga suvi rabarberit päris palju ja sinna ma siis suundusingi. Ei saa ju jätta kasutamata võimalust, et on kevad ja rabarbari hooaeg ja võimalus proovida rabarberiveini teha. Sealsed viljad on veidi metsikud (keegi pole neid väga hooldada jõudnud viimased aastad) ja seega otseloomulikult ka päris suured (vihje pildi suunal). Pildil on süles meie kolme põõsa pealt korjatud 6,5kg köögivilja. Sellest jäi täpselt niipalju puudu, et käisin keskturul ja sebisin veel 3 kg juurde. Sain peaaegu kastruli täis (linnas on endiselt vaid pisike kastrul).