Kuvatud on postitused sildiga kaifo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kaifo. Kuva kõik postitused

reede, 15. juuni 2012

Martin: Tume

Veel üks põnev leid. Kahjuks ka viimane :)

Nimeks pudeli peal on TUME. Värvus on 32 kanti, aga punakam. Siiski päris tume. Telefoni vägu tõttu paistab tumedam. Samuti nagu eelmise postituse üllatuskülaline, puudub mul ka selle kontkreetse õlle kohta igasugune mälestus - mis, millal ja kuidas. Ka see pudel on pikalt oodanud sessi lõppu ja vabamat õhtut. Ning vahepeal mahtus mulle pähe vaid matemaatika.

Õlle hindamisega juhtus sedamoodi hapusti, et see sai enne otsa, kui ma suutsin midagi ära kirjutada. Niipalju vaid, et mu elukaaslane ütles: nagu poeõlu.

kAiFo, kAiFo: mis see oli :)?

Kõikidele lugejatele, kes ise õlut teevad: kui teil on veidi oma toodangut üle, andke julgelt märku. Maitsen hea meelega õlut ja soovi korral teen oma ajaveebis reklaami.  :)

neljapäev, 14. juuni 2012

Martin: GHBeer

Tekkis tunne, et jooks täna ühe õlle. Külmkapi lahti tehes vaatas esimesena vastu portselankorgiga pudel, millel peal kirjas GHBeer!

Pead hoidis GHBeert paar minutit kenasti, siis hakkasin isuga jooma ja pele seda vajus pea kiirelt ära.Vahurante ei jäta.

Värvus on 13-14 kanti. Läbipaistvus hea, kuid mitte perfektne.

Kehaks oleks nagu ale, aga veidi meenutab laagrit. Ju on toas tehtud laagrikonserv ale pärmiga.

Humal on keskmisest tugevam. Veidi tsitruseline, aga ära ei tunne. Kas konservile on miskit juurde keedetud?

Tean, et see pudel on sealt kapist mind vaadanud juba kindlasti terve kuu või veidi peale. Ju see kAiFo oli, kes selle tõi (teised eriti ei too õlut veel, aga samas võiks...). Aga mis see täpsemalt on, seda ma ei tea. Sai kiirelt otsa igatahes...

kolmapäev, 18. aprill 2012

Martin: Kaifo Muntons Lager


Kaifo tegi ükskord õlut kahest erinevast kontsentraadist korraga, kahe erineva magusainega. Kokku sai seega neli sorti õlut. Coopersi laagreid ma juba kirjeldasin. Nüüd siis on Muntonsite kord.


Kindlasti oleks parema ja objektiivsema mulje andnud see, kui oleksin jõudnud ka käesoleva hindamise kiiremalt ette võtta. Nüüd on eelmistest proovimisest üle kuu möödas ja maitse ei meenu enam nii täpselt. Aga asja kallale!


neljapäev, 15. märts 2012

kAiFo: kolme kalja test


Käisin ühel päeval Prismast endale leiva- ja õlleteo jaoks maltoosat varumas ning nägin Rakvere maltoosa kõrval vene kirjadega poole liitrist purgikest. Purgi peale oli kirjutatud "концентрат квасного сусла" ehk siis maaletooja oli selle tõlkinud kui, kaljavirde kontsentraat (linnaseekstrakt). Kuigi tean, et venelased oskavad üsna hästi teha elavaid õllesid ja mitte väga ammu Moskvas käies sain proovida lapsepõlvest tuttava maitsega kalja. Kõigest sellest, tekkis minul mõte, et peaks järele proovima. Asja põnevamaks tehes, tuli osta võrdluseks kõrvale veel Nordicu kodukalja pakk ning Pere kalja- ja õllepulber, et siis vaadata, millest kõige parem kali tuleb.

laupäev, 3. märts 2012

kAiFo: Coopers ja Muntons Lager kontsentraadid

Taustaks nii palju, et ühel minevikus toimunud vestluse käigus tuli jutuks Martiniga õlletegu ja raamat, mida ta lugenud oli. Nimelt rääkis ta mulle, et õlut võib teha ka nii, et suhkru asemel lisad maltoosat e linnaseekstrakti. Tellisin ka omale selle John J. Palmeri raamatu, mille pealkirjaks oli How to Brew. Väärt raamat, nii algajale, kui juba kogenenule õllepruulijale. Jah, tõepoolest, linnaseekstrakti võib panna suhkru asemel, kuid tuleks arvestada ühe väikese nüansiga. Nimelt tuleb panna maltoosat võrreldes suhkruga etteantud kogusest pisut enam. Kui sul on hüdromeeter, siis saad  kangust ise vastavalt vajadusele timmida, kuid üle ei tohi pingutada, sest liigne alkohol võib maitseomadused tasakaalust välja lüüa. Kes teeb seda jooki pähe hakkamise eesmärgil, siis lasku aga käia!

teisipäev, 21. veebruar 2012

Martin: Coopers Lager

Kaifo tegi hiljuti õlut. Ta pole sellekohast sissekannet veel(?) teinud. Muide ta on üleüldse laisk blogija. Ka mina pole usin, kuid siiski jõuan end tihemini kokku võtta. Sissekanne tuleb minu poolt, sest osaliselt olin ka ise idee sünni juures ja teiseks sain seda õlut proovida.

Väga täpset infot, kuidas see tegu toimus mul ei ole. Igatahes Kaifo viimane õlletegu kokkuvõtvalt: tegi kahest erinevast kontsentraadist kahe erineva suhkruga. Sortideks olid Coopers Lager ja Muntons Lager. Üks suhkur oli vedel, teine mitte. Kõrval oleval pildil on Coopers vedela suhkruga.

Kui on aega pikemalt ja soovin suuremat elamust ja satun korraliku valikuga kohta, haaran viimasel ajal mõne import-dunkli. Aga üldiselt joon meeleldi janu pärast laagri või kaks. Seega ootasin sellest teost midagi mõnusat ja meeldivat. Eriti ma ei pettunudki.

pühapäev, 15. jaanuar 2012

kAiFo: Katsetan Muntonsi konsentraadist õlut teha

Viimasel ajal kuulen üha enam siit ja sealt inimestest, kes tegelevad hobi korras kääritamise teel alkohoolsete jookide valmistamisega. See tuleneb ilmselt fenomenist - seda mida teed sina, hakkad nägema ka neid, kes seda veel teevad. See ei käi mitte ainult koduste jookide valmistamise kohta vaid kõikide muude hobide kohta. Kui mina alustasin eelmisel aastal koduste jookidega katsetamist teadsin vaid ühte, tegelikult kahte inimest, kes sellega tegelevad. Eelmise aasta augustist on tänaseks ilmunud neid tegijaid oluliselt rohkem ja seal juures on üllatama panev fakt, et nad on tegelenud sellega juba 5-10 aastat. Ja see ring kasvab ja kasvab. Aga see selleks, nüüd asja juurde.

Mõnda aega tagasi võis sellest blogist leida ühe postituse, kus Martin proovis teha "konservist" siidrit. Konserv tähendab tavaliselt ühte purgitäit vastavat kontsentraati, millele vaja lisada vesi, suhkur ja pärm. Oodata natukene aega ehk siis kääritada ja villida pudelisse. Täpselt nii lihtne see ongi. Tahtsin teada, kas õllekonservist st kontsentraadist on võimalik sama lihtsalt teha õlut ning kuidas on ta võrreldav poe kraamiga.

Kogu lugu sai alguse eelmise aasta augusti kuus, kui

neljapäev, 15. september 2011

kAiFo: Kingitus kõige nõrgemale

Paar päeva tagasi sain kaua oodatud paki Ungarist. Et kõik ausalt ära rääkida, siis peaks minema mõni kuu ajas tagasi. Nimel juulikuus, kui mul oli puhkus, plaanisime minna sõpradega Euroopasse roadtripile. Mõned nädalad enne seda juhtusin ma lugema Eesti Ekspressist artiklit Anti Antikist, sepast ja veinimeistrist Ungarist. Ei pidanud paljuks saata talle kiri ja küsida, kas nad on ka huvitatud külaliste vastuvõtmisest. Positiivne vastus tuli üsna ruttu. Kuigi algupäraselt pidime minema sinna kolmeks päevaks, siis lõpuks olime seal veidi üle nädala. Vot nii-nii meeldis. Ei olnud midagi paremad ja lõõgastavamat, kui tutvuda kohaliku eluoluga, süüa kohalikku toitu, vedeleda puu varjus võrkkiiges ja juua suurepärast kohalikku veini. Ei saa salata, et need veinid on tehtud parimatest mäenõlvadel kasvavatest viinamarjadest. Kui arvate, et ma liialdan, siis möödunud nädalal võidetule kolmele kuldmedalile on Antil ette näidata nii mõnigi muu auhind.

Nii, aga vaatame nüüd, mis väike pakike sisaldas. Nagu näha, siis on seal hunnik veinikorke, üks pulbirga kotike nimega Drifine 20g, kaks Actimeli pudelit, millest ühes on toit Uvavital ja teises pärm Uvaferm 228. Kõik peale veinikorkide tundub huvitav, kas pole? Ega ma ise ka päris täpselt ei tea, mis need täpselt on ja kuidas kasutada! Aga ma püüan mõne sõnaga siis seletada.

teisipäev, 13. september 2011

Martin: Ajaveebi laiendamine

Üks mu 2010 sügisene jook hakkas kAiFo'le väga meeldima. Lausa niipalju, et ta lubas kirjutada sellekohase sissekande minu jookide ajaveebi. Tegin talle kasutajaõigused artiklite lisamiseks ja peale korduvaid küsimisi oligi juba 8 kuud hiljem olemas postitus 2010 sügisesest eripruulist.

Enne minu eripruuli kohta lubatud artikli kirjutamist  võttis ta aga kätte ja pani ka rabarberiveini käima. Nii tähtis tegevus tuli ju üles kirjutada ja miskipärast tegi ta seda oma ajaveebi asemel minu omasse...:P Nüüd vorbib ta siiamaani neid artikleid siiasamma ja pidin temapärast oma ajaveebi ringi nimetama. Pole enam ainult Martini kodused joogid. Lisasin ka ühe foto, kus me Raini maakodus koos pildile jäime, juhuks kui keegi veel meid nägupidi ei tea.

Teretulemast! :-)

neljapäev, 8. september 2011

kAiFo: Rabarber ja veinitegu sai lõpule viidud

21.august. Rabarberivein näeb ilus roosa. Mulksumine on jäänud sisuliselt seisma. Korgin punni maha ja mõõdan ära, kuidas on. Hüdromeetri järgi on näha, et vein on ilusasti lõpuni käärinud, sest mõõtmistulemused näidavad klaasist pulgal -8 ühikut. Kui nüüd välja arvutada, siis veinikanguseks saan mina ca 11,5 kraadi. Võrdlen antud tulemust veinikanguse mõõdikuga, viimane näitab 12.

teisipäev, 9. august 2011

kAiFo: Rabarber ja veinitegu

Kõik sai alguse eelmisel aastal, kui kõik ümberringi rääkisid ja kirjutasid rabarberi veinist. Selleks ajaks, kui teema päevakajaliseks tekkis oli rabarberi hooaeg ammu möödas, rääkimata viimastest jäänukitest mida võis koduaia peenardelt noppida. Räägitakse, et rabarber on esimene kevadekuulutaja veinitegemise osas, sest kevadel on ju rabarber mõnusalt mahlane ja üks esimesi valmivaid aiasaaduseid. Just paras aeg teha mõnus vein suveks. Nüüd siis ärkasin mina ja mina uurisin ühelt sõbralt, kes juba hooaja alguses lahkesti pakkus mulle rabarbereid koogi peale panemiseks, et kas tal juhtumisi on rabarbereid. Tema pakkus, et nendest enam asja ei saa ja rabarber on puitunud. Ma ei jätnud jonni ja läksin asja kaema. Selgus tõsiasi, et jämedamad varred olid tõepoolest puitunud, nii puitunud, et isegi noaga lõigata oli raske. Need rootsud sai kohe minema visatud. Alles jäi peenemad ja mahlasemad varred.

esmaspäev, 8. august 2011

kAiFo: Võlg on võõra oma...

Tere, minu nimi on Kaido alias kAiFo. Olen sellel saidil võõrleegionär, kui nii võib öelda. Kui vaadata pealkirja, siis kõlab see imelikult. Minul aga on piinlik, sest see lugu sai alguse kunagi ammu, millal täpsel, ei julgegi meenutama hakata. Igatahes sai lubatud postitada (siia) Martini blogisse, midagigi tema pruulitud saare koduõlu kohta. Nüüd on see aeg käes ja olen tasumas oma võlga. Mis aga ajendas mind kokku võtma ja kirjutama? Põhjuseid võiks leida kaks. Esimene on seotud komandeeringuga Venemaale, kus on võimalik tänasel päeval minna poodi ja lasta endale kallata kraanist "elavat õlut" otse pudelisse ja täpselt sellises koguses nagu sa soovid. See oleks justkui kodu õlu, kuid kõrge kvaliteediga. Teine variant on seotud sellega, et üha rohkem inimesi, sõpru-tuttavaid on hakanud tegelema koduste kääritatud jookide valmistamisega. Seda tegin ka mina, aastaid 15 tagasi, kui ma veel keskkoolis käisin. Möödunud nädalavahetusega, aga äratasin endas kodupruulija sädeme ja panin tagasihoidliku (umbes 11L) koguse rabarberi veini mulksuma. Tegemisest ja tulemustest saab siia märkmeid teha ehk kunagi hiljem.