Hõissaa pulmad | Wheaty APA

Tegin pulmadeks õlut. Või no tegelikult tegi Hanno seda vist isegi veidi rohkem, kui mina. Ja tegime Kaido katlaga... Nii et kellele päris tegemise au kuulub jäägu lugeja otsustada.

Retspt ise Grainfather saidil ja mõningane statistika kõrval. Selle sarnase asjade vahekorraga keetsin ka oma viimase - ca 3a tagasi "ise" tehtud õlle. See on minu mugandus ja arusaam ühest mu läbi aegade lemmik õllest The Long Thaw.

Peamine päevakava:

12.07 keetsime päeva peale kaks Grainfatheri täit õlut vastavalt retseptile. Siin sain mina peamise osa ajast olla tegus, sest Hannol oli tööpäev. Alustasime veidi enne keskpäeva ja viimase katlapesu tegin vist peale kümmet õhtul. Virre lõpetas kahes fermzillas. Huvitav fakt - esimene keet tuli täiesti hägune ja teine tuli suhteliselt selge. Enda meelest tegin kõike võimalikult täpselt sama moodi.

20.07 - Võtsime (H võttis) esimese proovi 🙂 1.016 näitas. Mulle natuke veel tuli tünni pinnale, õhulukud väga ei liigu.
Hanno hinnang: Täitsa  mõnus rüübe, aga eks ta oleks kena kui natuke aroomi ka oleks 🙂 Nisuõlle laadne, tummise kehaga ma ütleks. Umbes nagu Weihenstephaner aga gramm rohkem mõruhumalat ja vähem troopikat. Võiks natuke klaarim olla, kerge pärmimekk, aga eks klaasi kaupa välja laskmine ka natuke lisab seda. Ma usun see vaatides cold crash ja ümber villimine on hea plaan.

30.07 Panime õlled vaatidesse. Poolteist bar CO2 rõhku peale ja 6C kraadi juurde karboniseeruma.

06.08 Õllel tundub veidi vähe gaasi. Keerame rõhu kolme peale ja laadime autosse loksuma.

08.08 Pidupäev. Õlu saab kõvasti head tagasisidet, aga ka paar muud tähelepanekut. Järelmaitse lõpus (nagu täitsa täitsa täitsa) viimase asjana viskab veidi mingit teistsugust mõrkjat maitset, mis pole nagu päris humala oma. Ja et veidi lahjem oleks võinud olla (mu iidolõlu oli tegelikult veel kangem, nii et seda ma väga tõsiselt ei võta; aga eks pika õhtu peale võib-olla võiks lahjem versioon olla tõesti). Proovisime vaid ühe vaadi - meil oli vaid üks kraan kaasas ja esimene tühjaks ei saanudki. Seega ei tea kas mõlemal, või mitte; aga selgusetuks see jäigi. 

Kirjutan seda Septembri lõpus. Kuna peale pulma pole alkoholi tarbinud, on see teine vaat endiselt avamata. Eks humal veidi kaob, aga samamoodi ka maitseelamus esimesest ning võrreldavuse moment väga suur polegi. Ju ma kirjutan siia samma alla, mis siis sai...

Viimase aja trendind õllepruulimises

Kuidagi on juhtunud, et mõned klassikalised head õlled on ära kadunud. Tuleb juurde järjest uusi. Ja kõik nad on umbes sellised nagu pildil. Sealt on veel puudu Gose ja mõned muud märksõnad.

 

Martin DevClubis ettekandega "Birds and bees and everything I like"

Ühel toredal augustikuu päeval oli mu kirjakastis küsimus: "Kas sa tuleksid palun DevClub'isse õllepruulimisest rääkima?"

Ma läksin. Video sellest on siinsamas üleval.

Slaidid tõstsin SlideShare kontole. Slaidid on peamiselt linkide ning viimase pika jutu jaoks head. Ega seal muud väga olulist kirjas polnud.

Seoses kestva Movember üritusega tuletan meelde, et kõikidel üle 50 meesterahvastel on soovitatav läbida tervisekontroll - varajases faasis avastatud eesnäärmevähk ei ole enamikul kordadel surma põhjustav. Seepärast ka see vuntside värk.

Esimene avalik esinemine. Veidi oli ikka rambipalavikku ning mõned faktid puterdasin ära. Ka võiks alati ladusamalt rääkida. Kokkuvõtvalt tekkis tunne, et tuleks pigem rohkem proovida esineda. Küll siis nendest asjadest üle saab.

Minu suur tänu DevClub korraldajatele Markole ja Stanislavile, et sain võimaluse seal esineda!

ZT BrewOff - Suur Sula in the making

Well, we had an idea with Tom, that we should hold a brewing workshop in ZT. So we did...

There was an official announce around four weeks before our annual conference GeekOUT.

We lined up two teams - Tallinn office vs Tartu office. I was supposed to lead the Tallinn team and Tom was supposed to lead the Tartu team.

As I have had a longer pause in brewing due to unfortunate private issue, I was really eager for this event...

The announce video:

Martin: Koduõlut võib teha igaüks

Koduõlu lihtsustatud variant on tehtud nii lihtsaks, et sellega saab igaüks hakkama. Siidrit ma juba olen proovinud konservist teha, tegin nüüd õlut ka. Oli tõesti lihtne. Soovitan soojalt proovida! Vaja läheb kulumaterjalidest õllekonservi ja natuke rohkem kui 1 kg suhkrut. Püsivamatest asjadest kääritusnõud ja taarat, kuhu õlu hiljem panna. Soovitan lisaks veel omada ka densimeetrit.

Õllekonservi ja kõik muu vajaliku saab näiteks Pruulimine.ee saidi kaudu, aga müüakse ka mujal. Minu konserv on saadud just nende kaudu. Konserv sisaldab linnaseekstrakti ehk maltoosat, kuhu on humal juba sisse keedetud. Kogu meskimisprotsess on sinu eest ära tehtud.

Lisaks mulle endale fännab üks minu väga hea sõber nisuõllesid ja valisin seepärast esimeseks konservikatsetuseks just nisuõlle. Aga kogu protsessist täpsemalt koos piltidega edasi:

Martin: Nisuõlu 2010 sügispruul

Elu esimene katsetus nisuõllega läks sõna otseses mõttes hapusti. Õlu võttis kätte ja läks hapuks. Paraku ei olnud võimalik peale 4 päeva madalal toatemperatuuril laagerdumist õlut kehasse ümbervillida ja seda jahedasse laagerduma viia (nagu oli suur plaan). Spekulatsioon: Seoses nisuõlle väga palju madalamale humala sisaldusele, ei pidanud see jook pikale soojale temperatuurile vastu.

Peale esimest lonksu ei tekkinud isegi mõtet, et peaks jooki kuidagi poputama, mõõtma või pildistama. Kohe, kui õues veidi plusskraade tekkis, voolas see õlu(?)  taaskasutuse bioloogilisse ringlusse. Pilt on illustreeriv ja näitab mis toonis jook umbes oli.

Mu väga hea sõbra lemmikuteks on siiani olnud just blondid piigad (kui rääkida õlledest). Temale mõeldes võtan ma järgmisel teol kindlasti taas nisuõlle tegemist vajavate õllede nimekirja. Isiklikult olen võõrtootjate leeridest väga rahule jäänud paari dunkliga ning võibolla saab nisuõlu olema järgmisel katsetusel blondi asemel korralik brünett.

Martin: Aastalõpu ölle(de) tegemine

Kevadise pruuli Klassika lõi kõvasti laineid nii kodus kui ka pruulimise võistlusel. See on siiani minu pruulimiste ajaloo jooksul ka kõige joodavam õlu meie Salme (Saaremaa) kodus. Oli fakt, et Klassika tuleb ka seekord. Klassikalise retsepti järgi ja klassikaliste komponentidega Klassika. Kääritatud klassikalises puutõrres ja loodetavasti peale käärimist ka klassikaliselt hea maitsega.

Minu pruulimise traditsioon on siiani ettenäinud, et kui õlut teen, teen kohe mitu erinevat korraga. Peale kõige klassikalisema Saaremaa koduõlle otsustasin seekord proovida teha ühe lihtsa ale tüüpi õlle, ühe lahja laagri ja proovida kätt oma esimese nisuõllega.