Martin: Eva

Kui eksamisessioon oli juba peaagu läbi ja kallis perekond oli veel Lääne-Eesti saarestikus puhkamas, meenus mulle üks hommik ärgates, et mul on pööningul kotitäis vilja, külmkapis ports humalat ning üks pisike pakk pärmi. Kõik need komponendid on vist pea aasta oodanud seda hetke, et oleks nädalavahetus ning ei oleks liiga palju toimetamist. Umbes kuu aega tagasi see hetk saabuski.

Tassisin viljakoti ja kauaks tolmu koguma jäänud õllenõud kööki, võtsin külmkapist pärmi ning humala ja istusin mitmeks tunniks arvuti ette :-)



Otsisin üles Palmeri http://www.howtobrew.com/ saidi ning asusin uurima, mida mul üldse õnnestub /tasub teha. Muidugi tõmbasid oma tähelepanu vahepeal ka suhtluskanalid ning siis asusin ma ehitama omale Exceli tabelit (mis näitab, et kui palju keevat vett tuleb lisada olemasolevale virdele, et saada teatud uus meski temperatuur (kui keegi on huvitatud üle kontrollima /kasutusele võtma, antagu julgelt märku)) ning eks see õlletegemine seepärast alles kell 17 saigi alata.

<-- Pööningul oli veidi jahe ja seepärast oli vilja esmane temperatuur vaid 15C :)

<-- Vesi keema, meskinõule väike kindlus ümber patjadest. Ma olen kuulnud, et kasutatakse ka vahtplastist kaste /ümbriseid, aga nii peent asja mul pole. Tuleb ajada läbi koduste vahenditega.

Meskimine võttis aega ja õlut läks selle käigus ka kenasti. Õnneks oli Hanno abiks mõlema tegevuse juures. Kell peaaegu südaöö saime siiski õnneks juba teise virde filtreerimise tehtud (kaks meskimist sama viljaga, et efektiivsust tõsta, esimese erikaal 1095 teisel ~1040) ja alustasime humala sisse keetmisega. Sellel ma ei peatu, kuidas me seda virret jahutasime. Loodan, et ka kõik naabrid olid selleks kellaks magama läinud ja keegi ei pildistanud /filminud. Pool neli järgmise päeva hommikul oli virre valmis pärmi jaoks ja pärmi ta siis ka sai.

<-- Väike mullitamise video ka juurde. Blogger teeb selle koledaks, aga juuTjuubis on parem.

Kokku mulises see virre ca 8 päeva. Umbes neljandal päeval oli mulisemine üliharvaks läinud ning siis lisasin ma kuiva humala virdele. Peale seda käis mullitamine mitu päeva veidi kiiremini. Eks ma ikka pabistasin küll, et kas ikka tasub üldse selle dry hopping teemaga katsetada. Oht virdesse mingeid ebavajalikke aineid kaane avamisega saada on päris suur. No ma ikka proovisin ära.


Kümnes päev peale mulisema panemist kogusin maja erinevatest panipaikadest kokku pudelid ja terve pealelõuna kulus pudelite üleloputamisele ning desinfitseerimisele ja siis villimise peale. Kaifo ostsis omale mingi toreda pudelite pesemise ja kuivatamise aluse. Peaks vist kah sarnase asja muretsema. Tundus väga mugav. Ja teine tore asi, mida hing igatseb, on pudelite automaattäitja. Eks saab käsitsi kraani ja lühikese voolikuga ka mässata. Kui kunagi pruulimise eelarvesse ülejääke tekib ja mõni pruulimise pood nädalavahetusel ka lahti on, siis hangin! Igatahes õhtu lõpuks oli selline (<--) ilus vaade.

Pudeleid sildistama hakates ei osanud ma seda õlut kuidagi nimetada. Ega ma polnud täpselt kindel ka, et mis välja tuleb. Sildid olid pisikesed ja seetõttu ei olnud valik kuigi suur. Kaalusin tükk aega kahe kena nime vahel, aga peale jäi Eva. Nimekaimudele tutvusringkonnas esimene maja kulul!
Mõned tehnilised numbrid ka otsa (rohkem enda jaoks):
Esimene kääritus 1051->1006 - alc ~6,5. Teine kääritus 1009->?; IBU: 27 (ilma dry hoppinguta).