Esimene mitte-alkohoolne lähenemine siin

Ükskord ennemuiste helises telefon ja tuli klassikaline sügisene kõne: "Martin, kas sa õunamahla tahad?". Ma väga ei tahtnud, ise ei joo ja laps ka väga ei küsi... Vahest harva...  Aga samas vahest ikka....

Mis sa siis muud teed, kui paned lapsele mahla paki sisse! Kes veel ei kasuta, siis bag-in-box variant on super. Varasem "kuumuta, kaaneta" või "kuumuta, korgi" väga õnnelikuks ei teinud... Kui sa kord selle suurema nõu avasid, oli kindel, et isegi külmas kapis see paari päevaga juba veidi kääris. Ja oma järelkasvule seda kindlasti anda ei soovinud... Aga see va bag-in-box isegi ilma selle box versioonita peab vastu nädalaid soojas toas! Superluks!

Siider läheb käärima

Teate, vahest läheb siider käärima... Nagu pahasti... No kääris ja läks äädikaks... Ma ei tea kuidas. Ja ma pidin kõik ära valama... Nuuks :'(

Martin DevClubis ettekandega "Birds and bees and everything I like"

Ühel toredal augustikuu päeval oli mu kirjakastis küsimus: "Kas sa tuleksid palun DevClub'isse õllepruulimisest rääkima?"

Ma läksin. Video sellest on siinsamas üleval.

Slaidid tõstsin SlideShare kontole. Slaidid on peamiselt linkide ning viimase pika jutu jaoks head. Ega seal muud väga olulist kirjas polnud.

Seoses kestva Movember üritusega tuletan meelde, et kõikidel üle 50 meesterahvastel on soovitatav läbida tervisekontroll - varajases faasis avastatud eesnäärmevähk ei ole enamikul kordadel surma põhjustav. Seepärast ka see vuntside värk.

Esimene avalik esinemine. Veidi oli ikka rambipalavikku ning mõned faktid puterdasin ära. Ka võiks alati ladusamalt rääkida. Kokkuvõtvalt tekkis tunne, et tuleks pigem rohkem proovida esineda. Küll siis nendest asjadest üle saab.

Minu suur tänu DevClub korraldajatele Markole ja Stanislavile, et sain võimaluse seal esineda!

Ülo ja Tanker

Eesti kodupruulijad käisid ükspäev Tankeri pruulikojas ja keetsid ca 1000L õlut. See jagati sõbralikult ära ja kõik soovijad (tegelikult siiski 15 esimest) said oma mahutitega selle Tankerist kodusesse pruulikojatta viia.

Kohe kui ma selle virde tänu Alole kätte sain, tundsin temas ära Ülo. Varasemalt olin oma koduste pruulide juures kasutanud lühikesi tütarlaste nimesid, et õlled jääks meelde ja oleks samal ajal lihtne käsitsi sildile seda kirjutada. Aga seekord polnud päris ise tehtud ja võibolla ka just tänu sellele, et Alo aitas selle Tankerist ära tuua - sai uue sõbra nimeks Ülo.

Sildi pilt oli pärit tegelikult deviantart'ist aga Mihkel veidi aitas tuunida. Ja nii saigi mu esimene kodupruul päris oma sildi. Mul on hea meel selle sildi üle :)