Birds and bees and everything I like

I did a small presentation on ZT Engineering seminar about brewing.

Pühad on käes ka Sakus

Seeria: Mulle tegelikult ei maitse tumedad õlled. Osa 2.

Kirjutasin ükspäev, et poes käies olid pühad õlleleti juurde jõudnud ja eneselegi arusaamatul põhjusel ostsin mitu tumedat õlut. Võib-olla soovisin alateadlikult samuti pühad koju ära tuua. Mõjus igatahes. Pärast on saanud nii (veri)vorsti kui (prae?)kapsast. Ka piparkooke on hakanud pere naispoole esindajad tihti tegema.

Õllest ka mõni sõna. "Klassikaline Balti Porter, mis on pruulitud piiratud koguses unikaalse retsepti alusel spetsiaalselt 2014 aastalõpu pühadeks. Tavapärasest rohkem karamell. ja kohvilinnaseid annavad õllele rikkalikuma ja röstisema maitse". Klassikaline, olemas. Piiratud koguses unikaalset retsepti ei oska hinnata. Äkki tõesti on. Kohvi ja karamelli tuleb järelmaitses väga tugevalt esile küll. Mingi muu kõrvetatud asi veel, aga ei oska päris täpselt välja mõelda mis. See on see rikkalik äkki?

Jõudlud on käes. Vähemalt A Le Coq'il.

Seeria: Mulle tegelikutl ei maitse tumedad õlled v1

Kui olen saanud supermarketis kõik asjad korvi ja nimekirjast maha kriipsutada, olen tavaliselt jõudnud õlleleti ette. Kiikan siis silmanurgast ikka kogu riiuli üle, et kas on midagi uut ja huvitavat. Peaaegu alati on täpselt sama valik, mis eelmised kuus kuud.

Kõrvaljutuna veel seda, et võtsin hiljaaegu vastu pühaliku tõotuse, et poest Originaali ja Premiumit (tegelikult kõike, mis sarnane) enam ei osta. Tuleb oma 2013 tehtud õlled ära juua, enne kui need pahaks lähevad.

Martin: Kokkuvõte õlleaastast 2013

Sissekandeid siia ajaveebi pole eelmisel aasta väga palju olnud. Mitte, et ma poleks õlut teinud. Vastupidi. Õlut jõudsin täitsa teha, aga kuidagi ei jõudnud arvutisse, et ajaveebi sissekandeid teha.

Minu jaoks oli 2013 kindlasti Ale tüüpi õlle aasta. Kokku sai tehtud kuus laari Ale tüüpi õlut. Arvestuslikult veidi peale 200 liitrit koguses. Katsetasin mõrudusi IBU 20st kuni 50ni. Alkoholisisaldust 4,5 kuni 7,5%. Paljud tehtud ainult Saaremaal kasvatatud linnastest. Humalad oli peamiselt välismaised. Keskmiselt vaireerusid õlled värvilt kuue ja viieteistkümne vahel. Üks suurem laar sai pruulitud klassikalist Saaremaa stiili (lahtiselt puunõudes). Enamik siiski traditsioonilist korteripruuli stiili (pisikese poti ja 30L pruulimisämbriga).

Tänast postitust ajendas mind kirjutama soov olla mõtetes teiega @Arnel, @Erkki, @Pavel, @Joonas (ja võimalus, et üks lastest juba magab öö-und @18:15! ja teine alles ärkas ja chillib omaette). Juuli 2013 lõpupoole alustatud Iti (pildil) maitseb endiselt hea - olengi mõtetes teiega! Kuigi selle postituse lõppu tipin juba laps süles, püsti seistes ja ühe näpuga ...

Martin: Toomas tegi õlut

Toomas andis detsembris, enne välismaale minekut mulle ühe õlle. Palus kindlasti kaks nädalat oodata. Et kuna ta on kaua välismaal, siis ei saa ta õigel ajal seda õlut mulla anda. Kõik kena, panin külmkappi ootele. Aga läks nagu tavaliselt. Otseloomulikult unustasin ma toodud õlle ja kahe nädala asemel ootas see kuus nädalat. Hea seegi, et nii vähe? Üks Kaarli toodud õlu ootas üle aasta.

Nime mulle ei avadatud. Toomas, kas sa nimetad oma pruule kuidagi?

Esimene asi, mis välja valades paistab, on metsik vaht. See müts, mis pildid näha, jäi nii kauaks peale seisma, et ma lõppeks pidin selle noaga maha lõikama, et saaks õlle kallale asuda.

Kuiv-humalatamine lõi kohe klaasi suule tõstes ninna (ma loodan, et panin täppi sellega). Väga hea magus humala lõhn on sellel margil. Keetsin ise just hommiku otsa ise linnaseid ning humalaid, aga see lööb kõvasti toas juba veidi lahjeneva humala aroomi üle. Lilled, tsitrused ja veidi vanilje pudingit. Tundub nagu oleks vähemasti üks humalatest mingi klassikaline ameeriklane (Cascade või Amarillo?). Aga midagi vist on veel.

Keha on selle buketi kohta veidi nõrk. Seda oleks vähema humala kohta täiesti piisavalt. Kuid see peadpööritav ja kergelt hullutav humalasegu nõuab minu meelest veidi rohkem. Maitsed oleksid nagu enamvähem tasakaalis, kuid veidi "paksem" peaks see õlu olema!

Värvuseks hindan oma skaala järgi 16. Mulli on täpselt parasjagu. Kui ma ei teaks, et siin konservi on kasutatud, siis ma seda välja ei loeks. Kui sa raatsid jagada, mida sa põhjaks kasutad - on teretulnud!

Toomas, ma saan aru, miks naabrimees kogu õlle su reisil oleku ajal ära jõi. Ma oleksin ka nii teinud. Sest mulle meeldib see õlu!

Martin: Kuitsi "Smash 4,7"

K.I.S.S - põhimõtteid palutakse juba alates 1970 aastatest kasutada väga erinevates eluvaldkondades, miks ka mitte õlle juures... Smash brewing annab pruulijale täpse ülevaate linnasest ja humalast mida kasutad.

Kuits andis mulle hiljuti selle pildil oleva pudeli... Täna proovisin seda omaenda õlleteo kõrvale... Laager tüüpi õlu, värv on laagrile kohaselt kena heledam kuldne, nii kuue ringis; vahtu hoidis pea lõpuni; lõhnab kenasti (veidi segab täpset hinnangut andmast taamal välja kaalutud humal, mis kohe minu enda keedu sisse läheb).

Arvan, et see 4,7 tähendas alkoholi sisaldust. Väga maitsest aru pole saada, sest maitse on enamvähem tasakaalus. Kui siis veidi võiks keha kallal norida... Mulle meeldiks veidi tugevama keskkohaga õlu.

Ma polnud varem Smash õlle(de)st midagi kuulnud ja lugesin tänu Kuitsi antud õllele veidi täpsemalt, mida Smash endast kujutab. Kindlasti võtan ette millalgi! Soovitan teistelegi proovida.

Martin: Võõrast kraami nõrkemiseni?

Kaarel tõi mulle umbes aasta tagasi kolm pudelit. Ja ma olen isegi teadmata põhjustel nende avamisega siiani viivitanud. Aga täna on see õhtu, kui ma ühe neist avasin. Ühe pudeli peale oli kirjutatud "Red", teise peale "IPA" ja kolmas oli markeerimata. Kahtlustan "Rakvere Raibet". Sest sellest oli meil kunagi juttu.

Kergelt punakas värvus, nii umbes 23 kandis. Aroom on magusapoolne, aga see tuleb suuresti sellest, et see õlu on minu meelest väga magus. Mõrudust on päris korralikult sisse keedetud, ent see ei suuda kõike magusat ära peita. Ja vaht püsib ja jääb kenasti juues klaasi peale triipe tegema - mina ei ole seda vahekorda paika suutnud ise veel ajada - millegipärast on minu toodangul pigem siidritüüpi mull ja vaht kukub kiirelt ära.

Esimesena annab lonksu ajal tunda humal, mille (minu jaoks liigne) magusus kohe üle võtab. Mulli on kuidagi vähe alles jäänud ning tavapärane süsihappegaasi kurgu kõdistamine on puudu. Järelmaitses jääb alles taaskord humala kibedus, kuid samal ajal suu kuidagi kleebib. Tartu Gambrinuse maitsemeeled suudaksid kindlasti rohkem nüansse välja tuua. Mina nii terava maitsemeelega pole /või ei oska lihtsalt ise ära tunda erinevaid aroome.

Kokkuvõtvalt pean ütlema, et see ei ole minu teema. Kui juba humal on veidi rösti saanud ja õlle värv üle 20, siis suvel kohe üldse peale ei lähe. Äkki lihtsalt liigne palavus. Talviti mulle ikka vahest dunkel või kaks sobib. Muud sordid muidugi väga mitte... Lükkan enda jaoks ümber pealkirjas toodud väite.

Martin: Tõmmu kaunitar Eve

Varasemalt kirjutasin õlle peale lühendeid linnase ja humalasortidest, lisades juurde numbreid laagerduspäevade ning käärimiseks vajaliku lisasuhkru kogustega. Üks hetk meenutasid need keerulisi ja ohtlikke keemilisi ühendeid ning et saada külmkappi avades kiiresti selgusele, mis õllega on tegemist, alustasin veidi tagasi nende nimetamist võimalikult lühikeste, ent meeldejäävate nimedega.

Sedakorda on valmis saanud Eve nimeline õlu. Esimest korda ei ole tegemist laagrikarva heleda õllega. Vastu valgust vaadates hindan õllede värvi hindamise skaalal numbriks 25 või 26. Ilus punakas toon on sellel tumedusel juures. Värv meeldib mulle VÄGA. Siiani on vist rekord tumedus napilt alla 20, nii et erineb juba väljanägemise järgi kõvasti minu "klassika"st.

Põnev õlu

Minuni jõudis tänu headele inimestele kõrval pildil olev õlu. Pealkirjaks Eestimaine käsitööõlu ja suuremalt tellija(?) nimi. Väga pisikeses kirjas on juurde mainitud "Metsamees OÜ, Norbby küla, Vormis vald".

Mul on selle õllega seoses ainult ühel teemal küsimusi - kus te olete siiani olnud? Ja kus kaudu teie õlut veel saab (osta?)?

Kui proovida viimast Google kaudu leida, siis küla otsides pakutakse tulemusi vaid Norrby küla kohta (sildil pisike typo). kA firma ise on ka hästi peidetud - kõik viited otsingus on pigem Lõuna-Eestisse, kui Lääne-Eestisse.

Ma ei ole ammu midagi nii head ei saanud ega teha suutnud. Minu maitsemeeli on tabatud väga täpselt.  Nii et kõik vihjed, mis aitavad leida tegija ning teada saada, kuidas sellist õlut veel leiab - on väga teretulnud.

Ka lisan ma hea meelega siinsele postitusele õllemeistri kontaktid, kui keegi peale sildil oleva ettevõtte soovib ka oma tellimuse(d) teha.

Estonian beers in Tallinn

I was recently asked to write a short piece about Estonian beers for the speakers of an international conference called GeekOut our company organizes. It is not about my own brewing, but as this info might be relevant to some others visiting Tallinn and wanting to have a small (really subjective) view about the beer here, so I am adding it to my blog (unmodified).

---

The Estonian beer market is one of the few in Europe to be showing healthy annual growth. Unfortunately, this hasn't been reflected in a microbrewery boom. The three largest Estonian breweries account for 90%+ of beer consumption. Most of the mass production beers are Lager type beers with the colour and taste varying just a little. Most of them have a little less hops and more body, if compared to the Czech Lager classics like Pilsner Urquell and Staropramen. The most widespread are Originaal from Saku (blue label with white letters) and Premium from A le Coq (white and red label) factory. These are the signs that hang before most of the local pubs.