Toomas andis detsembris, enne välismaale minekut mulle ühe õlle. Palus kindlasti kaks nädalat oodata. Et kuna ta on kaua välismaal, siis ei saa ta õigel ajal seda õlut mulla anda. Kõik kena, panin külmkappi ootele. Aga läks nagu tavaliselt. Otseloomulikult unustasin ma toodud õlle ja kahe nädala asemel ootas see kuus nädalat. Hea seegi, et nii vähe? Üks Kaarli toodud õlu ootas üle aasta.
Nime mulle ei avadatud. Toomas, kas sa nimetad oma pruule kuidagi?
Esimene asi, mis välja valades paistab, on metsik vaht. See müts, mis pildid näha, jäi nii kauaks peale seisma, et ma lõppeks pidin selle noaga maha lõikama, et saaks õlle kallale asuda.
Kuiv-humalatamine lõi kohe klaasi suule tõstes ninna (ma loodan, et panin täppi sellega). Väga hea magus humala lõhn on sellel margil. Keetsin ise just hommiku otsa ise linnaseid ning humalaid, aga see lööb kõvasti toas juba veidi lahjeneva humala aroomi üle. Lilled, tsitrused ja veidi vanilje pudingit. Tundub nagu oleks vähemasti üks humalatest mingi klassikaline ameeriklane (Cascade või Amarillo?). Aga midagi vist on veel.
Keha on selle buketi kohta veidi nõrk. Seda oleks vähema humala kohta täiesti piisavalt. Kuid see peadpööritav ja kergelt hullutav humalasegu nõuab minu meelest veidi rohkem. Maitsed oleksid nagu enamvähem tasakaalis, kuid veidi "paksem" peaks see õlu olema!
Värvuseks hindan
oma skaala järgi 16. Mulli on täpselt parasjagu. Kui ma ei teaks, et siin konservi on kasutatud, siis ma seda välja ei loeks. Kui sa raatsid jagada, mida sa põhjaks kasutad - on teretulnud!
Toomas, ma saan aru, miks naabrimees kogu õlle su reisil oleku ajal ära jõi. Ma oleksin ka nii teinud. Sest mulle meeldib see õlu!