pühapäev, 16. oktoober 2011

Martin: Koduõlut võib teha igaüks

Koduõlu lihtsustatud variant on tehtud nii lihtsaks, et sellega saab igaüks hakkama. Siidrit ma juba olen proovinud konservist teha, tegin nüüd õlut ka. Oli tõesti lihtne. Soovitan soojalt proovida! Vaja läheb kulumaterjalidest õllekonservi ja natuke rohkem kui 1 kg suhkrut. Püsivamatest asjadest kääritusnõud ja taarat, kuhu õlu hiljem panna. Soovitan lisaks veel omada ka densimeetrit.

Õllekonservi ja kõik muu vajaliku saab näiteks Pruulimine.ee saidi kaudu, aga müüakse ka mujal. Minu konserv on saadud just nende kaudu. Konserv sisaldab linnaseekstrakti ehk maltoosat, kuhu on humal juba sisse keedetud. Kogu meskimisprotsess on sinu eest ära tehtud.

Lisaks mulle endale fännab üks minu väga hea sõber nisuõllesid ja valisin seepärast esimeseks konservikatsetuseks just nisuõlle. Aga kogu protsessist täpsemalt koos piltidega edasi:


1) Esimese asjana pesin kääritusnõu ja seejärel desinfitseerisin selle ära. Antud protsess tuleb läbi viia selleks, et vältida mittevajalike mikroorganismide sattumist kääritusprotsessi.

Mul on kasutusel Chemipro OXI nimeline vahend.


2) Konserv tuleb enne avamist asetada paarikümneks minutiks sooja vette, et ta sisu vedelduks ja valguks paremini anumast välja.









3) Chemipro OXI desinfitseerimisvahendit ei pea eraldi anumalt loputama, piisab vahendite kuivaks nõrgumisest. See oli ka üks peamiseid põhjuseid, miks ma just selle vahendi valisin.
4) Konservi avamine on põnev nagu ikka.
5) Samal ajal vesi keema. 


6) Konservi sisu tuleb valada kääritusnõusse.
 7) Tuleb lisada 1kg suhkrut.
8) Keev vesi, suhkur ja maltoosa konservist on kokku valatud. Segu tuleb hoolega läbi segada, et maltoosa ja suhkur korralikult ära lahustuksid.

 9) Virde jaoks vajaliku vee filtreerisin aktiivsöe filtriga kannuga ja seejärel keetsin paar päeva varem valmis. Hoidsin seda teises kääritusnõus. Siin lisan varem ettevalmistatud vee kuumale virdele, mis tänu sellele peaaegu õigele temperatuurile jõuab. Filtreerida ja /või keeta tasub vett jällegi ebavajalike mikroorganismide tapmiseks. Keegi ei taha, et mõni neist õlle maitset rikkuma hakkaks.

Kõrgelt ja sorinaga vee lisamine aereerib virret. See on kasulik hiljem pärmi kiiremaks kasvamiseks /paljunemiseks. Praegu on ainus hetk, kus kokkupuude õhuga on lubatud. Hilisemates faasides tasub seda vältida niipalju kui võimalik.





10) Selline kena tumepruun valmissegatud virre jäi. Maitses päris samamoodi, nagu siis, kui virre linnastest ise valmistada. Hästi magus ja päris mõru korraga.

Kaas läks peale ja virre pööningule jahtuma.

Pärmi ei tohiks lisada üle 25C virdesse, ta võib kannatada saada ja ära surra. Mõned pärmitüved taluvad veidi rohkemat, aga üle 30C ei tasu riskida!


11) Kaasas olnud õpetuse järgi pidi virre tulema erikaaluga 1040, minu densimeetri järgi tuli näit veidi madalam.
12) Kuivpärmi lisasin, kui virre oli jahtunud 23C peale. Et pärm paremini ja kiiremini toimima hakkaks tuleb ta lisaks laialiraputamisele veel ka korralikult sissesegada.
13) Kaas peale ja õhulukk otsa. Kindlasti tasub jälgida virde käärimistemperatuuri. Üle 25C hakkab pärm toota estreid jt ebasobivaid aineid, mis võivad maitset rikkuda. Pigem tasub lasta käärimisel toimuda just madalamal, kui kõrgemal temperatuuril. Ideaalis 18-22C vahel.
 14) Viis päeva peale käärimise algust on erikaal 1008 juures. Kaasas olnud õpetuse alusel võib pudeldamise ette võtta peale seda, kui densimeetri näit on jäänud stabiilseks allpool just seda sama 1008 piiri.
15) Jook on käärinud palju heledamaks, kui esialgse virde pildi pealt paistab. Kena kollakas värv - nisuõllele sobiv.










16) Pidevad mõõtmised mitu päeva järjest - kas on juba densimeetri näit stabiliseerunud või ei ole. Paraku käis virre veel lausa 5 päeva. Õpetuses mainitud 6-8 päeva asemel käis minu virre kokku 11 päeva, ennem kui densimeetri näit lõpetas langemise.


17) Virre pudelitesse ringivillitud. Pudeleid oli täpselt niipalju, et 2 tk jäid tagavaraks. Kõik ülejäänud said kenasti täidetud.

18) Igasse pudelisse tuleb lisada pool teelusikatäit suhkrut. Antud suhkrust tekib pudelisse allesjäänud pärmi toimel veidi süsihappegaasi. Pudelid tuleb jätta kaheks päevaks sooja kohta ning seejärel viia laagerdumisele vähemalt paariks nädalaks. Soovitan selle paari nädala jooksul vähemalt paar kolm korda neid pudeleid ka loksutamas /raputamas käia. Süsihappegaas lahustub vedelikus selle loksutamise /raputamise tulemusena paremini.

Ootan nüüd seda kahte päeva, peale mida saan õlled laagerduma viia. Tulemustest siin! :)

15 kommentaari:

  1. Väga lahe õpetus!

    VastaKustuta
  2. Ma sovitan sulle väike pärmi kiirendi teha klaasi sisse kus on umbes 200ml sooja vett (30-35 kraadi) ja siis sinna lisada võimalusel mingit suhkrut lusikas või paar ja siis hoida seda seal10 minutit enne kui õllele lisada. See kiirendab pärmi käima tõmbamist ja väldib osa pärmi suremist külmaga (23 kraadi) kokku puutumisel samuti segamisel. Selliselt hakkab su tünn mullitama juba 4-6h pärast mitte 12h pärast!

    VastaKustuta
  3. Aitäh idee lisamise eest!

    Kindlasti aitab pärmi kiirendi tegemine käärimise alustamisele kaasa! Eks see siin on selline minimaalse tegemisega suhteliselt arvestatava tulemuse saamise õpetus.

    Kel vähegi huvi asjaga tegelema hakata, jõuavad kindlasti konservidelt linnastele ning teevad ka pärmi kiirendeid ning muid põnevaid trikke!

    VastaKustuta
  4. Kui otsustad pudelite asemel panna ankrusse siis , kuidas ma tean kaua ta seal ankrus olema peab jne. Mul on möttes ka esmane tegu. Just sain kätte oma indian pale ale konservid. Komme lähn kääritus nöud tooma.

    VastaKustuta
  5. Heips.
    Ega mul 100% täpset vastust pole. Olen veidi ankrusse teinud, aga mitte väga palju. Aga üldiselt jagan ankrusse õlle tegemise perdiooditi nii:
    - esimene nädal kääritus
    - teine nädal järelkääritus
    - kolmas ja neljas nädal laagerduseks

    Ankrusse panen siis järelkäärituseks (kus sulgen ankru, et joogi sisse tekiks mull) ja hoian ca nädal soojas. Siis viin kaheks nädalaks külma.

    Tegelikult alati ei piisa nädalast esmaseks käärituseks, aga suures plaanis on see nii toiminud küll. Esmase käärituse lõpp tasub võimalusel kindlaks teha siiski densimeetriga.

    Kui ankrul on manomeeter, tasub vaadata et enne joomist oleks rõhk ca 1,5 atmosfääri. Vastasel juhul tuleb ankrust peamiselt vaht ja vahu äravajumisel joogi sisse mulli väga alles ei jää.

    VastaKustuta
  6. mul on kodust käepärast vötta Presto hüdromeeter, seal kirjas et sobib ölle ja veini suhkrusisalduse määramiseks. On see ok??

    VastaKustuta
  7. Punktist A punkti B saab nii toimiva sapika kui ka toimiva volgaga. Mis kellele OK on, on igaühe oma maitse.

    VastaKustuta
  8. tere kas kohe selle konservi ankrusse teha

    VastaKustuta
  9. tere kas kohe selle konservi ankrusse teha

    VastaKustuta
  10. Aga muidugi. Siis peab lihtsalt vaatama, et enne joomist ankrut väga ei loksuta. Muidu võib sade põhjast üles kerkida. Ning kääritamise ajal on tähtis vaadata, et õhk ei pääseks ligi virdele.

    VastaKustuta
  11. Tere. Palun räägi lähemalt chemipro oxiga puhastamisest. Mitu liitrit lahust teed, mis järjekorras mida puhastad?

    VastaKustuta
  12. Hoo. Väike elu. Ning paistab, et postitusest on esimene pilt ära kadunud.

    Aga täpsemalt Chemipro Oxist siis. Mina teen kääritusnõude jaoks ca 3-4 L segu ja siis loksutan sellega hoolega (kaas korralikult peal!) paar minutit. Pudelite jaoks kasutan midagi sellist : https://www.pruulimine.ee/wp-content/uploads/2014/04/loputaja.jpg aga mul on suurem vedeliku hoidik. Sinna siis ca 20 pudeli puhastuse peale uus täis sisse.

    FB peal on grupp "homebrewers of Estonia", kus on väga hea koht selliste küsimuste esitamiseks! Tule, liitu :)

    VastaKustuta
  13. Tervist. Nojah, mul algas õlletegemise elu ja kuna sinu blogis olid pildid juures, siis oli ka kohe kasu sees. Eile panin esimese stout'i mulksuma.

    Paar küsimust veel: Poes toonitati, et Chemipro'l peab olema kindlasti lahustamisel kuum vesi. Kas sellest piisab, et lahustan kuumas ja siis loputan asjad (vesi vahepeal segades ju ka jahtub) või peab loputusvedelik samuti olema tulikuum?

    Ka poes väideti, et Chemipro'd ei peab loputama, samas teised spetsialistid jällegi ütlevad, et kindlasti peab ka seda loputama, ikkagi keemia.

    Õhuluku pildil on sul lukk koos punase korgiga. Tegelikult peaks ikkagi korgi ju ära võtma ja luku niipalju vett täis valama, et kaks mahutit poolenisti vett täis olksid. Eks? :-)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks spetsialiste tasub kuulata. Mina teen asju põlve otsas.
      Mina lahustan kuumas vees, ei loputa (lasen kuivaks tilkuda ja vajadusel tõmban paberiga kuivemaks). Luku panen vett täis ja siis korgi peale, et esimene kiirem käärimise hetk seda vähem tühjaks viskaks.

      Kustuta
    2. Kaua sa korki peal hoiad? Mul hakkas ka täna hommikul mulksuma ja loobib korralikult vett välja

      Kustuta