Martin: Kuitsi "Smash 4,7"

K.I.S.S - põhimõtteid palutakse juba alates 1970 aastatest kasutada väga erinevates eluvaldkondades, miks ka mitte õlle juures... Smash brewing annab pruulijale täpse ülevaate linnasest ja humalast mida kasutad.

Kuits andis mulle hiljuti selle pildil oleva pudeli... Täna proovisin seda omaenda õlleteo kõrvale... Laager tüüpi õlu, värv on laagrile kohaselt kena heledam kuldne, nii kuue ringis; vahtu hoidis pea lõpuni; lõhnab kenasti (veidi segab täpset hinnangut andmast taamal välja kaalutud humal, mis kohe minu enda keedu sisse läheb).

Arvan, et see 4,7 tähendas alkoholi sisaldust. Väga maitsest aru pole saada, sest maitse on enamvähem tasakaalus. Kui siis veidi võiks keha kallal norida... Mulle meeldiks veidi tugevama keskkohaga õlu.

Ma polnud varem Smash õlle(de)st midagi kuulnud ja lugesin tänu Kuitsi antud õllele veidi täpsemalt, mida Smash endast kujutab. Kindlasti võtan ette millalgi! Soovitan teistelegi proovida.

Martin: Võõrast kraami nõrkemiseni?

Kaarel tõi mulle umbes aasta tagasi kolm pudelit. Ja ma olen isegi teadmata põhjustel nende avamisega siiani viivitanud. Aga täna on see õhtu, kui ma ühe neist avasin. Ühe pudeli peale oli kirjutatud "Red", teise peale "IPA" ja kolmas oli markeerimata. Kahtlustan "Rakvere Raibet". Sest sellest oli meil kunagi juttu.

Kergelt punakas värvus, nii umbes 23 kandis. Aroom on magusapoolne, aga see tuleb suuresti sellest, et see õlu on minu meelest väga magus. Mõrudust on päris korralikult sisse keedetud, ent see ei suuda kõike magusat ära peita. Ja vaht püsib ja jääb kenasti juues klaasi peale triipe tegema - mina ei ole seda vahekorda paika suutnud ise veel ajada - millegipärast on minu toodangul pigem siidritüüpi mull ja vaht kukub kiirelt ära.

Esimesena annab lonksu ajal tunda humal, mille (minu jaoks liigne) magusus kohe üle võtab. Mulli on kuidagi vähe alles jäänud ning tavapärane süsihappegaasi kurgu kõdistamine on puudu. Järelmaitses jääb alles taaskord humala kibedus, kuid samal ajal suu kuidagi kleebib. Tartu Gambrinuse maitsemeeled suudaksid kindlasti rohkem nüansse välja tuua. Mina nii terava maitsemeelega pole /või ei oska lihtsalt ise ära tunda erinevaid aroome.

Kokkuvõtvalt pean ütlema, et see ei ole minu teema. Kui juba humal on veidi rösti saanud ja õlle värv üle 20, siis suvel kohe üldse peale ei lähe. Äkki lihtsalt liigne palavus. Talviti mulle ikka vahest dunkel või kaks sobib. Muud sordid muidugi väga mitte... Lükkan enda jaoks ümber pealkirjas toodud väite.

kAiFo: Kingitus kõige nõrgemale

Paar päeva tagasi sain kaua oodatud paki Ungarist. Et kõik ausalt ära rääkida, siis peaks minema mõni kuu ajas tagasi. Nimel juulikuus, kui mul oli puhkus, plaanisime minna sõpradega Euroopasse roadtripile. Mõned nädalad enne seda juhtusin ma lugema Eesti Ekspressist artiklit Anti Antikist, sepast ja veinimeistrist Ungarist. Ei pidanud paljuks saata talle kiri ja küsida, kas nad on ka huvitatud külaliste vastuvõtmisest. Positiivne vastus tuli üsna ruttu. Kuigi algupäraselt pidime minema sinna kolmeks päevaks, siis lõpuks olime seal veidi üle nädala. Vot nii-nii meeldis. Ei olnud midagi paremad ja lõõgastavamat, kui tutvuda kohaliku eluoluga, süüa kohalikku toitu, vedeleda puu varjus võrkkiiges ja juua suurepärast kohalikku veini. Ei saa salata, et need veinid on tehtud parimatest mäenõlvadel kasvavatest viinamarjadest. Kui arvate, et ma liialdan, siis möödunud nädalal võidetule kolmele kuldmedalile on Antil ette näidata nii mõnigi muu auhind.

Nii, aga vaatame nüüd, mis väike pakike sisaldas. Nagu näha, siis on seal hunnik veinikorke, üks pulbirga kotike nimega Drifine 20g, kaks Actimeli pudelit, millest ühes on toit Uvavital ja teises pärm Uvaferm 228. Kõik peale veinikorkide tundub huvitav, kas pole? Ega ma ise ka päris täpselt ei tea, mis need täpselt on ja kuidas kasutada! Aga ma püüan mõne sõnaga siis seletada.