Aasta õllede kokkuvõte 2022

Tänu Õllepoele nr 1 ja nende sürpriispakkumistele sain vast paarkümmend uut õlut aasta peale, mida polnud proovinud. Stats --> 

Endiselt on lemmikud ikka Citra kuivhumaldamisega APA ja IPA tüüpi õlled. Näiteks viimase ajal proovitutest Varvar APA Citra või Coolhead CitraCitraCitra.

Samuti pole väga midagi muutunud vähim lemmikute hulgas. Hapud, Suitsud, Pruunid pole minu jaoks. Kusjuures lambicud tunduvad millegipärast (vist oma erilise pruulimisstiili tõttu) siiski heas nimekirjas olevat.

Farmhouse Zitron

Olen kaua pruulimise lõhnast kaugel olnud ning tekkis soov seda taas tunda. Mõeldud-tehtud... Sõber Hanno oli nõus mind vastu võtma ning ka retsept oli juba valmis pandud. Tuli vaid ette võtta ja ära teha.

Pruulikeskus oli kenasti jahvatuse valmis teinud. Grainfather App ning BrewersFriend calc aitasid arvutustega.

18L vett, 6kg vilja ja 75 min hiljem saime juba humalatega mängima hakata. Zitron viitab ilmsegetele tsitrustele ning seepärast valisime minu lemmiku Citra. Lisa tsitrust toovad magus apelsinikoor, sidrunikoor ning otseloomulikult koriandriseemned.

Safbrew T-58, 14 päeva, 1.062 --> 1.024. Tundub veel kuidagi palju.

 

Martin DevClubis ettekandega "Birds and bees and everything I like"

Ühel toredal augustikuu päeval oli mu kirjakastis küsimus: "Kas sa tuleksid palun DevClub'isse õllepruulimisest rääkima?"

Ma läksin. Video sellest on siinsamas üleval.

Slaidid tõstsin SlideShare kontole. Slaidid on peamiselt linkide ning viimase pika jutu jaoks head. Ega seal muud väga olulist kirjas polnud.

Seoses kestva Movember üritusega tuletan meelde, et kõikidel üle 50 meesterahvastel on soovitatav läbida tervisekontroll - varajases faasis avastatud eesnäärmevähk ei ole enamikul kordadel surma põhjustav. Seepärast ka see vuntside värk.

Esimene avalik esinemine. Veidi oli ikka rambipalavikku ning mõned faktid puterdasin ära. Ka võiks alati ladusamalt rääkida. Kokkuvõtvalt tekkis tunne, et tuleks pigem rohkem proovida esineda. Küll siis nendest asjadest üle saab.

Minu suur tänu DevClub korraldajatele Markole ja Stanislavile, et sain võimaluse seal esineda!

Martin: Tõmmu kaunitar Eve

Varasemalt kirjutasin õlle peale lühendeid linnase ja humalasortidest, lisades juurde numbreid laagerduspäevade ning käärimiseks vajaliku lisasuhkru kogustega. Üks hetk meenutasid need keerulisi ja ohtlikke keemilisi ühendeid ning et saada külmkappi avades kiiresti selgusele, mis õllega on tegemist, alustasin veidi tagasi nende nimetamist võimalikult lühikeste, ent meeldejäävate nimedega.

Sedakorda on valmis saanud Eve nimeline õlu. Esimest korda ei ole tegemist laagrikarva heleda õllega. Vastu valgust vaadates hindan õllede värvi hindamise skaalal numbriks 25 või 26. Ilus punakas toon on sellel tumedusel juures. Värv meeldib mulle VÄGA. Siiani on vist rekord tumedus napilt alla 20, nii et erineb juba väljanägemise järgi kõvasti minu "klassika"st.

Põnev õlu

Minuni jõudis tänu headele inimestele kõrval pildil olev õlu. Pealkirjaks Eestimaine käsitööõlu ja suuremalt tellija(?) nimi. Väga pisikeses kirjas on juurde mainitud "Metsamees OÜ, Norbby küla, Vormis vald".

Mul on selle õllega seoses ainult ühel teemal küsimusi - kus te olete siiani olnud? Ja kus kaudu teie õlut veel saab (osta?)?

Kui proovida viimast Google kaudu leida, siis küla otsides pakutakse tulemusi vaid Norrby küla kohta (sildil pisike typo). kA firma ise on ka hästi peidetud - kõik viited otsingus on pigem Lõuna-Eestisse, kui Lääne-Eestisse.

Ma ei ole ammu midagi nii head ei saanud ega teha suutnud. Minu maitsemeeli on tabatud väga täpselt.  Nii et kõik vihjed, mis aitavad leida tegija ning teada saada, kuidas sellist õlut veel leiab - on väga teretulnud.

Ka lisan ma hea meelega siinsele postitusele õllemeistri kontaktid, kui keegi peale sildil oleva ettevõtte soovib ka oma tellimuse(d) teha.

Estonian beers in Tallinn

I was recently asked to write a short piece about Estonian beers for the speakers of an international conference called GeekOut our company organizes. It is not about my own brewing, but as this info might be relevant to some others visiting Tallinn and wanting to have a small (really subjective) view about the beer here, so I am adding it to my blog (unmodified).

---

The Estonian beer market is one of the few in Europe to be showing healthy annual growth. Unfortunately, this hasn't been reflected in a microbrewery boom. The three largest Estonian breweries account for 90%+ of beer consumption. Most of the mass production beers are Lager type beers with the colour and taste varying just a little. Most of them have a little less hops and more body, if compared to the Czech Lager classics like Pilsner Urquell and Staropramen. The most widespread are Originaal from Saku (blue label with white letters) and Premium from A le Coq (white and red label) factory. These are the signs that hang before most of the local pubs.

Martin: Evaga on kõik, Ave kord

Evaga sai kõik ühele poole juba tegelikult mitu nädalat tagasi. Oli hea, kuni see kestis, nüüd on aga see paraku läbi. Ja tuleb hakkama saada sellega mis on. Õnneks sai kohe peale Evat Ave tarbimiskõlbulikuks ja ei pidanud kaua üksildust kannatama.

Ave on püss! Eva oli ikka Ave kõrval selline sulnis, tagasihoidlik, lahke naeratusega tore sõbralik tegelane. Ave aga ei jää nurka ootama, kuniks sa teda kõnetad, vaid hüppab kohe kaela ning hakkab õpetama, mis ja kuidas teha.

Järgmine sõber saab kindlasti olema veidi leebem, kui ka Avega suhe peaks lõppema mingi hetk. Hetkel ei ole ma kindel, kas ma arvutasin midagi valesti või mõõtsin midagi valesti. Mulle muidu meeldivad sarnased seltsilised, kuid veidi olen siiski vist üle piiri läinud seekord.

Martin: Eva

Kui eksamisessioon oli juba peaagu läbi ja kallis perekond oli veel Lääne-Eesti saarestikus puhkamas, meenus mulle üks hommik ärgates, et mul on pööningul kotitäis vilja, külmkapis ports humalat ning üks pisike pakk pärmi. Kõik need komponendid on vist pea aasta oodanud seda hetke, et oleks nädalavahetus ning ei oleks liiga palju toimetamist. Umbes kuu aega tagasi see hetk saabuski.

Tassisin viljakoti ja kauaks tolmu koguma jäänud õllenõud kööki, võtsin külmkapist pärmi ning humala ja istusin mitmeks tunniks arvuti ette :-)

Martin: Amber ale

On ju tore, kui külmkappi tekivad ise mingid huvitavad õlled? Minule igatahes väga sobib, kui nii juhtub. Peale viimast õlle-maitsmise postitust võttis minuga ühendust Kaarel ja pakkus välja mõned õlled vahetada. Nii saigi tehtud. Suvi on hullult kiire aeg olnud ja Kaarli toodud õlled on nüüd pikalt oodanud, aga nüüd kukkus ühe nende tund - esimesena haarasin pudeli, millele peale Amber Ale kirjutatud.

Väga klassikaline amber! Esimese asjana lõi ninna mõnus karamelline lõhn. Värviks minu hindamisskaala järgi ca 17, klaariks ei olnud läinud. Maitselt meenutab veidi Newcastle Brown Ale'i, kuid veidi pehmem. Kindlasti aitab pehmel maitsel esile tulla vähene gaas, mis antud õlle juures väga sümpatiseerib. Kangusega on aga asjad nii, et peale poolt klaasi tuli väike sumin juba - ei tea kas ongi nii kange? :-)

Martin: Tume

Veel üks põnev leid. Kahjuks ka viimane :)

Nimeks pudeli peal on TUME. Värvus on 32 kanti, aga punakam. Siiski päris tume. Telefoni vägu tõttu paistab tumedam. Samuti nagu eelmise postituse üllatuskülaline, puudub mul ka selle kontkreetse õlle kohta igasugune mälestus - mis, millal ja kuidas. Ka see pudel on pikalt oodanud sessi lõppu ja vabamat õhtut. Ning vahepeal mahtus mulle pähe vaid matemaatika.

Õlle hindamisega juhtus sedamoodi hapusti, et see sai enne otsa, kui ma suutsin midagi ära kirjutada. Niipalju vaid, et mu elukaaslane ütles: nagu poeõlu.

kAiFo, kAiFo: mis see oli :)?

Kõikidele lugejatele, kes ise õlut teevad: kui teil on veidi oma toodangut üle, andke julgelt märku. Maitsen hea meelega õlut ja soovi korral teen oma ajaveebis reklaami.  :)

Martin: GHBeer

Tekkis tunne, et jooks täna ühe õlle. Külmkapi lahti tehes vaatas esimesena vastu portselankorgiga pudel, millel peal kirjas GHBeer!

Pead hoidis GHBeert paar minutit kenasti, siis hakkasin isuga jooma ja pele seda vajus pea kiirelt ära.Vahurante ei jäta.

Värvus on 13-14 kanti. Läbipaistvus hea, kuid mitte perfektne.

Kehaks oleks nagu ale, aga veidi meenutab laagrit. Ju on toas tehtud laagrikonserv ale pärmiga.

Humal on keskmisest tugevam. Veidi tsitruseline, aga ära ei tunne. Kas konservile on miskit juurde keedetud?

Tean, et see pudel on sealt kapist mind vaadanud juba kindlasti terve kuu või veidi peale. Ju see kAiFo oli, kes selle tõi (teised eriti ei too õlut veel, aga samas võiks...). Aga mis see täpsemalt on, seda ma ei tea. Sai kiirelt otsa igatahes...

Martin: Kaifo Muntons Lager

Kaifo tegi ükskord õlut kahest erinevast kontsentraadist korraga, kahe erineva magusainega. Kokku sai seega neli sorti õlut. Coopersi laagreid ma juba kirjeldasin. Nüüd siis on Muntonsite kord.


Kindlasti oleks parema ja objektiivsema mulje andnud see, kui oleksin jõudnud ka käesoleva hindamise kiiremalt ette võtta. Nüüd on eelmistest proovimisest üle kuu möödas ja maitse ei meenu enam nii täpselt. Aga asja kallale!

Martin: Coopers Lager

Kaifo tegi hiljuti õlut. Ta pole sellekohast sissekannet veel(?) teinud. Muide ta on üleüldse laisk blogija. Ka mina pole usin, kuid siiski jõuan end tihemini kokku võtta. Sissekanne tuleb minu poolt, sest osaliselt olin ka ise idee sünni juures ja teiseks sain seda õlut proovida.

Väga täpset infot, kuidas see tegu toimus mul ei ole. Igatahes Kaifo viimane õlletegu kokkuvõtvalt: tegi kahest erinevast kontsentraadist kahe erineva suhkruga. Sortideks olid Coopers Lager ja Muntons Lager. Üks suhkur oli vedel, teine mitte. Kõrval oleval pildil on Coopers vedela suhkruga.

Kui on aega pikemalt ja soovin suuremat elamust ja satun korraliku valikuga kohta, haaran viimasel ajal mõne import-dunkli. Aga üldiselt joon meeleldi janu pärast laagri või kaks. Seega ootasin sellest teost midagi mõnusat ja meeldivat. Eriti ma ei pettunudki.

Martin: Muntons wheat vs klassikaline koduõlu õlleleivast

Ükspäev ammu-ammu tagasi, nägin trepikojas naabrite ukse juures seismas õlleankrut. Enam ei meenu, kas käes olid poekotid, laps või olin ma millegi muuga hõivatud - fikseerisin nähtu, kuid too hetk rohkem selle peale ei reageerinud. Kuu või paar hiljem nägin trepikojas, kuidas R oma ratast gaasitoru külge aheldas ja kuna ei olnud poekotte, last või muid segavaid faktoreid, pärisin tema käest järele - et kes siis ikkagi õlut teeb ja kuidas. Sain teada, et R teeb ja õlleleivast. Minu jaoks uudne värk - tahtsin kaema minna - lubati teada anda.

Martin: Koduõlut võib teha igaüks

Koduõlu lihtsustatud variant on tehtud nii lihtsaks, et sellega saab igaüks hakkama. Siidrit ma juba olen proovinud konservist teha, tegin nüüd õlut ka. Oli tõesti lihtne. Soovitan soojalt proovida! Vaja läheb kulumaterjalidest õllekonservi ja natuke rohkem kui 1 kg suhkrut. Püsivamatest asjadest kääritusnõud ja taarat, kuhu õlu hiljem panna. Soovitan lisaks veel omada ka densimeetrit.

Õllekonservi ja kõik muu vajaliku saab näiteks Pruulimine.ee saidi kaudu, aga müüakse ka mujal. Minu konserv on saadud just nende kaudu. Konserv sisaldab linnaseekstrakti ehk maltoosat, kuhu on humal juba sisse keedetud. Kogu meskimisprotsess on sinu eest ära tehtud.

Lisaks mulle endale fännab üks minu väga hea sõber nisuõllesid ja valisin seepärast esimeseks konservikatsetuseks just nisuõlle. Aga kogu protsessist täpsemalt koos piltidega edasi:

Martin: Kuidas teha õunamahlast veini?

Kui õunu palju üle jääb ning on neid võimalik mahlaks teha, samas aga mahla liiga palju juba hakkab saama - soovitan mahlast siider või vein teha! Ise õunamahlast vein teha on imelihtne. Vähemalt teoorias. Lühidalt kokkuvõttes peaks see käima nii: võta mahl, lisa suhkur, lisa pärm, anna aega ja joo. Teen ise õunast veini esimest korda ja seepärast on kõik alles teoreetiline. Siidrit ma kunagi juba proovisin.

Ma pole mitu kuud Saaremaale jõudnud, et ise mahla teha ja seega hankisin ma mahla kodule veidi lähemalt. Otsisin internetist ja kuulasin tuttavate kaudu maad. Lõppeks sain interneti kaudu leitud mahla osas hea hinnaga kaubale. Väike hirm oli võõra mahlaga tegelema hakata, kuid ostes nägin, et suhkrusisaldus on umbes sama, mis meie enda Saaremaa mahlal.

Kui tavaliselt on õunamahl kas magus, mage või hapu, siis see konkreetne mahl oli korraga hästi magus ja hästi hapu. Eeldan, et tegemist oli mitme erineva õunasordi seguga. Mahla erikaal paistab pildil. Kõikide mulle teadaolevate näitajate järgi on seda veiniteoks veidi vähe ja seega tuli virret enne kääritamist veidi putitada.

Martin: Ajaveebi laiendamine

Üks mu 2010 sügisene jook hakkas kAiFo'le väga meeldima. Lausa niipalju, et ta lubas kirjutada sellekohase sissekande minu jookide ajaveebi. Tegin talle kasutajaõigused artiklite lisamiseks ja peale korduvaid küsimisi oligi juba 8 kuud hiljem olemas postitus 2010 sügisesest eripruulist.

Enne minu eripruuli kohta lubatud artikli kirjutamist  võttis ta aga kätte ja pani ka rabarberiveini käima. Nii tähtis tegevus tuli ju üles kirjutada ja miskipärast tegi ta seda oma ajaveebi asemel minu omasse...:P Nüüd vorbib ta siiamaani neid artikleid siiasamma ja pidin temapärast oma ajaveebi ringi nimetama. Pole enam ainult Martini kodused joogid. Lisasin ka ühe foto, kus me Raini maakodus koos pildile jäime, juhuks kui keegi veel meid nägupidi ei tea.

Teretulemast! :-)

Martin: Rabarverivein pudelis

Ka minu rabarberivein sai piisavalt küpseks, et panna ta pudelitesse. Ja mida muud ühel kenal pühapäevaõhtul ikka teha, kui villida veini ringi.

Tulemuseks oli midagi väga üllatavat. Seekord mitte heas mõttes. Nimelt on vein liiga kange. Lõhnas on tunda alkoholi ja maitses lööb samuti just see esimesena välja. Kaifolt laenatud mõõduk näitas veini kanguseks 17 kraadi.

Aga natuke täpsemalt siis. Peale tugeva alkoholi on veinis ka üht-teist head. Lõhn on lausa super. Minna kõrvalt ütles, et lõhn on nagu täitsa viinamarjaveinil. Meenutab talle Sauvignon Blanci - tsitruseline ja veidi ka toores tikker. Minu kergelt nohune nina nii hea ei ole. Ma ütleks, et on nagu vast pressitud värskel rabarberimahlal.

Limpsin seda veini mineraalvee ja jääga. Lasen enne veel veidi seista ka. Ilma segab alkoholi sisaldus liialt. Jahedalt ja veega on maitse kohe päris hea. Rabarber on korralikult tunda. Nagu ka lõhnas, on maitses väga värskeid nüansse. Kui midagi, siis veidi võiks olla jook magusama alatooniga. Võib-olla aitaks see ka suuremat alkoholisisaldust veidi peita.

Martin: Katsetused rabarberiga

 Peale seda, kui Minna mulle raamatud kinkis, soovisin ma pikalt, et oleks kevad ja Saaremaal kasvaks palju rabarbarit. Saabus kevad ja Salmel rabarbarit palju ei kasvanud, ainult napilt sai koogi jaoks.
Murikal on õnneks iga suvi rabarberit päris palju ja sinna ma siis suundusingi. Ei saa ju jätta kasutamata võimalust, et on kevad ja rabarbari hooaeg ja võimalus proovida rabarberiveini teha. Sealsed viljad on veidi metsikud (keegi pole neid väga hooldada jõudnud viimased aastad) ja seega otseloomulikult ka päris suured (vihje pildi suunal). Pildil on süles meie kolme põõsa pealt korjatud 6,5kg köögivilja. Sellest jäi täpselt niipalju puudu, et käisin keskturul ja sebisin veel 3 kg juurde. Sain peaaegu kastruli täis (linnas on endiselt vaid pisike kastrul).

Martin: Nisuõlu 2010 sügispruul

Elu esimene katsetus nisuõllega läks sõna otseses mõttes hapusti. Õlu võttis kätte ja läks hapuks. Paraku ei olnud võimalik peale 4 päeva madalal toatemperatuuril laagerdumist õlut kehasse ümbervillida ja seda jahedasse laagerduma viia (nagu oli suur plaan). Spekulatsioon: Seoses nisuõlle väga palju madalamale humala sisaldusele, ei pidanud see jook pikale soojale temperatuurile vastu.

Peale esimest lonksu ei tekkinud isegi mõtet, et peaks jooki kuidagi poputama, mõõtma või pildistama. Kohe, kui õues veidi plusskraade tekkis, voolas see õlu(?)  taaskasutuse bioloogilisse ringlusse. Pilt on illustreeriv ja näitab mis toonis jook umbes oli.

Mu väga hea sõbra lemmikuteks on siiani olnud just blondid piigad (kui rääkida õlledest). Temale mõeldes võtan ma järgmisel teol kindlasti taas nisuõlle tegemist vajavate õllede nimekirja. Isiklikult olen võõrtootjate leeridest väga rahule jäänud paari dunkliga ning võibolla saab nisuõlu olema järgmisel katsetusel blondi asemel korralik brünett.