Martin DevClubis ettekandega "Birds and bees and everything I like"

Ühel toredal augustikuu päeval oli mu kirjakastis küsimus: "Kas sa tuleksid palun DevClub'isse õllepruulimisest rääkima?"

Ma läksin. Video sellest on siinsamas üleval.

Slaidid tõstsin SlideShare kontole. Slaidid on peamiselt linkide ning viimase pika jutu jaoks head. Ega seal muud väga olulist kirjas polnud.

Seoses kestva Movember üritusega tuletan meelde, et kõikidel üle 50 meesterahvastel on soovitatav läbida tervisekontroll - varajases faasis avastatud eesnäärmevähk ei ole enamikul kordadel surma põhjustav. Seepärast ka see vuntside värk.

Esimene avalik esinemine. Veidi oli ikka rambipalavikku ning mõned faktid puterdasin ära. Ka võiks alati ladusamalt rääkida. Kokkuvõtvalt tekkis tunne, et tuleks pigem rohkem proovida esineda. Küll siis nendest asjadest üle saab.

Minu suur tänu DevClub korraldajatele Markole ja Stanislavile, et sain võimaluse seal esineda!

ZT BrewOff - Suur Sula in the making

Well, we had an idea with Tom, that we should hold a brewing workshop in ZT. So we did...

There was an official announce around four weeks before our annual conference GeekOUT.

We lined up two teams - Tallinn office vs Tartu office. I was supposed to lead the Tallinn team and Tom was supposed to lead the Tartu team.

As I have had a longer pause in brewing due to unfortunate private issue, I was really eager for this event...

The announce video:

Birds and bees and everything I like

I did a small presentation on ZT Engineering seminar about brewing.

Martin: Tõmmu kaunitar Eve

Varasemalt kirjutasin õlle peale lühendeid linnase ja humalasortidest, lisades juurde numbreid laagerduspäevade ning käärimiseks vajaliku lisasuhkru kogustega. Üks hetk meenutasid need keerulisi ja ohtlikke keemilisi ühendeid ning et saada külmkappi avades kiiresti selgusele, mis õllega on tegemist, alustasin veidi tagasi nende nimetamist võimalikult lühikeste, ent meeldejäävate nimedega.

Sedakorda on valmis saanud Eve nimeline õlu. Esimest korda ei ole tegemist laagrikarva heleda õllega. Vastu valgust vaadates hindan õllede värvi hindamise skaalal numbriks 25 või 26. Ilus punakas toon on sellel tumedusel juures. Värv meeldib mulle VÄGA. Siiani on vist rekord tumedus napilt alla 20, nii et erineb juba väljanägemise järgi kõvasti minu "klassika"st.

Martin: GHBeer

Tekkis tunne, et jooks täna ühe õlle. Külmkapi lahti tehes vaatas esimesena vastu portselankorgiga pudel, millel peal kirjas GHBeer!

Pead hoidis GHBeert paar minutit kenasti, siis hakkasin isuga jooma ja pele seda vajus pea kiirelt ära.Vahurante ei jäta.

Värvus on 13-14 kanti. Läbipaistvus hea, kuid mitte perfektne.

Kehaks oleks nagu ale, aga veidi meenutab laagrit. Ju on toas tehtud laagrikonserv ale pärmiga.

Humal on keskmisest tugevam. Veidi tsitruseline, aga ära ei tunne. Kas konservile on miskit juurde keedetud?

Tean, et see pudel on sealt kapist mind vaadanud juba kindlasti terve kuu või veidi peale. Ju see kAiFo oli, kes selle tõi (teised eriti ei too õlut veel, aga samas võiks...). Aga mis see täpsemalt on, seda ma ei tea. Sai kiirelt otsa igatahes...

Martin: Kaifo Muntons Lager

Kaifo tegi ükskord õlut kahest erinevast kontsentraadist korraga, kahe erineva magusainega. Kokku sai seega neli sorti õlut. Coopersi laagreid ma juba kirjeldasin. Nüüd siis on Muntonsite kord.


Kindlasti oleks parema ja objektiivsema mulje andnud see, kui oleksin jõudnud ka käesoleva hindamise kiiremalt ette võtta. Nüüd on eelmistest proovimisest üle kuu möödas ja maitse ei meenu enam nii täpselt. Aga asja kallale!

kAiFo: Coopers ja Muntons Lager kontsentraadid

Taustaks nii palju, et ühel minevikus toimunud vestluse käigus tuli jutuks Martiniga õlletegu ja raamat, mida ta lugenud oli. Nimelt rääkis ta mulle, et õlut võib teha ka nii, et suhkru asemel lisad maltoosat e linnaseekstrakti. Tellisin ka omale selle John J. Palmeri raamatu, mille pealkirjaks oli How to Brew. Väärt raamat, nii algajale, kui juba kogenenule õllepruulijale. Jah, tõepoolest, linnaseekstrakti võib panna suhkru asemel, kuid tuleks arvestada ühe väikese nüansiga. Nimelt tuleb panna maltoosat võrreldes suhkruga etteantud kogusest pisut enam. Kui sul on hüdromeeter, siis saad  kangust ise vastavalt vajadusele timmida, kuid üle ei tohi pingutada, sest liigne alkohol võib maitseomadused tasakaalust välja lüüa. Kes teeb seda jooki pähe hakkamise eesmärgil, siis lasku aga käia!

Martin: Coopers Lager

Kaifo tegi hiljuti õlut. Ta pole sellekohast sissekannet veel(?) teinud. Muide ta on üleüldse laisk blogija. Ka mina pole usin, kuid siiski jõuan end tihemini kokku võtta. Sissekanne tuleb minu poolt, sest osaliselt olin ka ise idee sünni juures ja teiseks sain seda õlut proovida.

Väga täpset infot, kuidas see tegu toimus mul ei ole. Igatahes Kaifo viimane õlletegu kokkuvõtvalt: tegi kahest erinevast kontsentraadist kahe erineva suhkruga. Sortideks olid Coopers Lager ja Muntons Lager. Üks suhkur oli vedel, teine mitte. Kõrval oleval pildil on Coopers vedela suhkruga.

Kui on aega pikemalt ja soovin suuremat elamust ja satun korraliku valikuga kohta, haaran viimasel ajal mõne import-dunkli. Aga üldiselt joon meeleldi janu pärast laagri või kaks. Seega ootasin sellest teost midagi mõnusat ja meeldivat. Eriti ma ei pettunudki.

kAiFo: Katsetan Muntonsi konsentraadist õlut teha

Viimasel ajal kuulen üha enam siit ja sealt inimestest, kes tegelevad hobi korras kääritamise teel alkohoolsete jookide valmistamisega. See tuleneb ilmselt fenomenist - seda mida teed sina, hakkad nägema ka neid, kes seda veel teevad. See ei käi mitte ainult koduste jookide valmistamise kohta vaid kõikide muude hobide kohta. Kui mina alustasin eelmisel aastal koduste jookidega katsetamist teadsin vaid ühte, tegelikult kahte inimest, kes sellega tegelevad. Eelmise aasta augustist on tänaseks ilmunud neid tegijaid oluliselt rohkem ja seal juures on üllatama panev fakt, et nad on tegelenud sellega juba 5-10 aastat. Ja see ring kasvab ja kasvab. Aga see selleks, nüüd asja juurde.

Mõnda aega tagasi võis sellest blogist leida ühe postituse, kus Martin proovis teha "konservist" siidrit. Konserv tähendab tavaliselt ühte purgitäit vastavat kontsentraati, millele vaja lisada vesi, suhkur ja pärm. Oodata natukene aega ehk siis kääritada ja villida pudelisse. Täpselt nii lihtne see ongi. Tahtsin teada, kas õllekonservist st kontsentraadist on võimalik sama lihtsalt teha õlut ning kuidas on ta võrreldav poe kraamiga.

Kogu lugu sai alguse eelmise aasta augusti kuus, kui

Martin: Muntons wheat vs klassikaline koduõlu õlleleivast

Ükspäev ammu-ammu tagasi, nägin trepikojas naabrite ukse juures seismas õlleankrut. Enam ei meenu, kas käes olid poekotid, laps või olin ma millegi muuga hõivatud - fikseerisin nähtu, kuid too hetk rohkem selle peale ei reageerinud. Kuu või paar hiljem nägin trepikojas, kuidas R oma ratast gaasitoru külge aheldas ja kuna ei olnud poekotte, last või muid segavaid faktoreid, pärisin tema käest järele - et kes siis ikkagi õlut teeb ja kuidas. Sain teada, et R teeb ja õlleleivast. Minu jaoks uudne värk - tahtsin kaema minna - lubati teada anda.

Martin: Koduõlut võib teha igaüks

Koduõlu lihtsustatud variant on tehtud nii lihtsaks, et sellega saab igaüks hakkama. Siidrit ma juba olen proovinud konservist teha, tegin nüüd õlut ka. Oli tõesti lihtne. Soovitan soojalt proovida! Vaja läheb kulumaterjalidest õllekonservi ja natuke rohkem kui 1 kg suhkrut. Püsivamatest asjadest kääritusnõud ja taarat, kuhu õlu hiljem panna. Soovitan lisaks veel omada ka densimeetrit.

Õllekonservi ja kõik muu vajaliku saab näiteks Pruulimine.ee saidi kaudu, aga müüakse ka mujal. Minu konserv on saadud just nende kaudu. Konserv sisaldab linnaseekstrakti ehk maltoosat, kuhu on humal juba sisse keedetud. Kogu meskimisprotsess on sinu eest ära tehtud.

Lisaks mulle endale fännab üks minu väga hea sõber nisuõllesid ja valisin seepärast esimeseks konservikatsetuseks just nisuõlle. Aga kogu protsessist täpsemalt koos piltidega edasi:

Martin: Konservist tekib joodav jook kergelt

Kirjutasin veidi aega tagasi sellest, et katsetan konservist korralikku jooki saada. Ja pean ütlema, et minu suureks üllatuseks saabki kena joogi. Ei midagi liiga erilist, aga joogi tegemiseks kulutatud aeg, raha ning vaev pöördvõrdelises suhtes joogi kvaliteediga on ikkagi päris muljetavaldav. Tundub nagu konservivennad teavad, mida nad teevad.

Kui pudelitesse ringivillimisel polnud siidrialgel ei nägu ega tegu, siis nädal enne manuaali järgset valmimist (kolm nädalat peale laagerdumise algushetke) oli jook täiesti arvestatav. Olid olemas nii nägu kui ka tegu.

Antud pilt ei pruugi kõige paremini edasi anda joogi nägu ega tegu, seepärast proovingi lahtikirjutada mõtted mis tekkisid konservijooki tehes ja hiljem degusteerides.

Martin: Katsetus konservist korralikku jooki saada

Jaanuaris tuli mulle tugev pruulimisvajadus peale. Ma pole ju juba mitu kuud midagi uut hakkama pannud. Lisaks käivad sõbrad ka tihedalt külas ehk varud vähenevad siiani päris heas tempos.

Aiasaadustega on meil teadaolevalt talvel nadi ja 100% mahetoodangut teha võimalik ei ole. Sellest ka mõte proovida konservist siidrit teha.