Farmhouse Zitron

Olen kaua pruulimise lõhnast kaugel olnud ning tekkis soov seda taas tunda. Mõeldud-tehtud... Sõber Hanno oli nõus mind vastu võtma ning ka retsept oli juba valmis pandud. Tuli vaid ette võtta ja ära teha.

Pruulikeskus oli kenasti jahvatuse valmis teinud. Grainfather App ning BrewersFriend calc aitasid arvutustega.

18L vett, 6kg vilja ja 75 min hiljem saime juba humalatega mängima hakata. Zitron viitab ilmsegetele tsitrustele ning seepärast valisime minu lemmiku Citra. Lisa tsitrust toovad magus apelsinikoor, sidrunikoor ning otseloomulikult koriandriseemned.

Safbrew T-58, 14 päeva, 1.062 --> 1.024. Tundub veel kuidagi palju.

 

ZT BrewOff - Suur Sula in the making

Well, we had an idea with Tom, that we should hold a brewing workshop in ZT. So we did...

There was an official announce around four weeks before our annual conference GeekOUT.

We lined up two teams - Tallinn office vs Tartu office. I was supposed to lead the Tallinn team and Tom was supposed to lead the Tartu team.

As I have had a longer pause in brewing due to unfortunate private issue, I was really eager for this event...

The announce video:

Birds and bees and everything I like

I did a small presentation on ZT Engineering seminar about brewing.

Martin: Kokkuvõte õlleaastast 2013

Sissekandeid siia ajaveebi pole eelmisel aasta väga palju olnud. Mitte, et ma poleks õlut teinud. Vastupidi. Õlut jõudsin täitsa teha, aga kuidagi ei jõudnud arvutisse, et ajaveebi sissekandeid teha.

Minu jaoks oli 2013 kindlasti Ale tüüpi õlle aasta. Kokku sai tehtud kuus laari Ale tüüpi õlut. Arvestuslikult veidi peale 200 liitrit koguses. Katsetasin mõrudusi IBU 20st kuni 50ni. Alkoholisisaldust 4,5 kuni 7,5%. Paljud tehtud ainult Saaremaal kasvatatud linnastest. Humalad oli peamiselt välismaised. Keskmiselt vaireerusid õlled värvilt kuue ja viieteistkümne vahel. Üks suurem laar sai pruulitud klassikalist Saaremaa stiili (lahtiselt puunõudes). Enamik siiski traditsioonilist korteripruuli stiili (pisikese poti ja 30L pruulimisämbriga).

Tänast postitust ajendas mind kirjutama soov olla mõtetes teiega @Arnel, @Erkki, @Pavel, @Joonas (ja võimalus, et üks lastest juba magab öö-und @18:15! ja teine alles ärkas ja chillib omaette). Juuli 2013 lõpupoole alustatud Iti (pildil) maitseb endiselt hea - olengi mõtetes teiega! Kuigi selle postituse lõppu tipin juba laps süles, püsti seistes ja ühe näpuga ...

Martin: Kuitsi "Smash 4,7"

K.I.S.S - põhimõtteid palutakse juba alates 1970 aastatest kasutada väga erinevates eluvaldkondades, miks ka mitte õlle juures... Smash brewing annab pruulijale täpse ülevaate linnasest ja humalast mida kasutad.

Kuits andis mulle hiljuti selle pildil oleva pudeli... Täna proovisin seda omaenda õlleteo kõrvale... Laager tüüpi õlu, värv on laagrile kohaselt kena heledam kuldne, nii kuue ringis; vahtu hoidis pea lõpuni; lõhnab kenasti (veidi segab täpset hinnangut andmast taamal välja kaalutud humal, mis kohe minu enda keedu sisse läheb).

Arvan, et see 4,7 tähendas alkoholi sisaldust. Väga maitsest aru pole saada, sest maitse on enamvähem tasakaalus. Kui siis veidi võiks keha kallal norida... Mulle meeldiks veidi tugevama keskkohaga õlu.

Ma polnud varem Smash õlle(de)st midagi kuulnud ja lugesin tänu Kuitsi antud õllele veidi täpsemalt, mida Smash endast kujutab. Kindlasti võtan ette millalgi! Soovitan teistelegi proovida.

Martin: Võõrast kraami nõrkemiseni?

Kaarel tõi mulle umbes aasta tagasi kolm pudelit. Ja ma olen isegi teadmata põhjustel nende avamisega siiani viivitanud. Aga täna on see õhtu, kui ma ühe neist avasin. Ühe pudeli peale oli kirjutatud "Red", teise peale "IPA" ja kolmas oli markeerimata. Kahtlustan "Rakvere Raibet". Sest sellest oli meil kunagi juttu.

Kergelt punakas värvus, nii umbes 23 kandis. Aroom on magusapoolne, aga see tuleb suuresti sellest, et see õlu on minu meelest väga magus. Mõrudust on päris korralikult sisse keedetud, ent see ei suuda kõike magusat ära peita. Ja vaht püsib ja jääb kenasti juues klaasi peale triipe tegema - mina ei ole seda vahekorda paika suutnud ise veel ajada - millegipärast on minu toodangul pigem siidritüüpi mull ja vaht kukub kiirelt ära.

Esimesena annab lonksu ajal tunda humal, mille (minu jaoks liigne) magusus kohe üle võtab. Mulli on kuidagi vähe alles jäänud ning tavapärane süsihappegaasi kurgu kõdistamine on puudu. Järelmaitses jääb alles taaskord humala kibedus, kuid samal ajal suu kuidagi kleebib. Tartu Gambrinuse maitsemeeled suudaksid kindlasti rohkem nüansse välja tuua. Mina nii terava maitsemeelega pole /või ei oska lihtsalt ise ära tunda erinevaid aroome.

Kokkuvõtvalt pean ütlema, et see ei ole minu teema. Kui juba humal on veidi rösti saanud ja õlle värv üle 20, siis suvel kohe üldse peale ei lähe. Äkki lihtsalt liigne palavus. Talviti mulle ikka vahest dunkel või kaks sobib. Muud sordid muidugi väga mitte... Lükkan enda jaoks ümber pealkirjas toodud väite.

Martin: Tõmmu kaunitar Eve

Varasemalt kirjutasin õlle peale lühendeid linnase ja humalasortidest, lisades juurde numbreid laagerduspäevade ning käärimiseks vajaliku lisasuhkru kogustega. Üks hetk meenutasid need keerulisi ja ohtlikke keemilisi ühendeid ning et saada külmkappi avades kiiresti selgusele, mis õllega on tegemist, alustasin veidi tagasi nende nimetamist võimalikult lühikeste, ent meeldejäävate nimedega.

Sedakorda on valmis saanud Eve nimeline õlu. Esimest korda ei ole tegemist laagrikarva heleda õllega. Vastu valgust vaadates hindan õllede värvi hindamise skaalal numbriks 25 või 26. Ilus punakas toon on sellel tumedusel juures. Värv meeldib mulle VÄGA. Siiani on vist rekord tumedus napilt alla 20, nii et erineb juba väljanägemise järgi kõvasti minu "klassika"st.

Põnev õlu

Minuni jõudis tänu headele inimestele kõrval pildil olev õlu. Pealkirjaks Eestimaine käsitööõlu ja suuremalt tellija(?) nimi. Väga pisikeses kirjas on juurde mainitud "Metsamees OÜ, Norbby küla, Vormis vald".

Mul on selle õllega seoses ainult ühel teemal küsimusi - kus te olete siiani olnud? Ja kus kaudu teie õlut veel saab (osta?)?

Kui proovida viimast Google kaudu leida, siis küla otsides pakutakse tulemusi vaid Norrby küla kohta (sildil pisike typo). kA firma ise on ka hästi peidetud - kõik viited otsingus on pigem Lõuna-Eestisse, kui Lääne-Eestisse.

Ma ei ole ammu midagi nii head ei saanud ega teha suutnud. Minu maitsemeeli on tabatud väga täpselt.  Nii et kõik vihjed, mis aitavad leida tegija ning teada saada, kuidas sellist õlut veel leiab - on väga teretulnud.

Ka lisan ma hea meelega siinsele postitusele õllemeistri kontaktid, kui keegi peale sildil oleva ettevõtte soovib ka oma tellimuse(d) teha.

Estonian beers in Tallinn

I was recently asked to write a short piece about Estonian beers for the speakers of an international conference called GeekOut our company organizes. It is not about my own brewing, but as this info might be relevant to some others visiting Tallinn and wanting to have a small (really subjective) view about the beer here, so I am adding it to my blog (unmodified).

---

The Estonian beer market is one of the few in Europe to be showing healthy annual growth. Unfortunately, this hasn't been reflected in a microbrewery boom. The three largest Estonian breweries account for 90%+ of beer consumption. Most of the mass production beers are Lager type beers with the colour and taste varying just a little. Most of them have a little less hops and more body, if compared to the Czech Lager classics like Pilsner Urquell and Staropramen. The most widespread are Originaal from Saku (blue label with white letters) and Premium from A le Coq (white and red label) factory. These are the signs that hang before most of the local pubs.

Martin: Evaga on kõik, Ave kord

Evaga sai kõik ühele poole juba tegelikult mitu nädalat tagasi. Oli hea, kuni see kestis, nüüd on aga see paraku läbi. Ja tuleb hakkama saada sellega mis on. Õnneks sai kohe peale Evat Ave tarbimiskõlbulikuks ja ei pidanud kaua üksildust kannatama.

Ave on püss! Eva oli ikka Ave kõrval selline sulnis, tagasihoidlik, lahke naeratusega tore sõbralik tegelane. Ave aga ei jää nurka ootama, kuniks sa teda kõnetad, vaid hüppab kohe kaela ning hakkab õpetama, mis ja kuidas teha.

Järgmine sõber saab kindlasti olema veidi leebem, kui ka Avega suhe peaks lõppema mingi hetk. Hetkel ei ole ma kindel, kas ma arvutasin midagi valesti või mõõtsin midagi valesti. Mulle muidu meeldivad sarnased seltsilised, kuid veidi olen siiski vist üle piiri läinud seekord.

Martin: Eva

Kui eksamisessioon oli juba peaagu läbi ja kallis perekond oli veel Lääne-Eesti saarestikus puhkamas, meenus mulle üks hommik ärgates, et mul on pööningul kotitäis vilja, külmkapis ports humalat ning üks pisike pakk pärmi. Kõik need komponendid on vist pea aasta oodanud seda hetke, et oleks nädalavahetus ning ei oleks liiga palju toimetamist. Umbes kuu aega tagasi see hetk saabuski.

Tassisin viljakoti ja kauaks tolmu koguma jäänud õllenõud kööki, võtsin külmkapist pärmi ning humala ja istusin mitmeks tunniks arvuti ette :-)

Martin: Amber ale

On ju tore, kui külmkappi tekivad ise mingid huvitavad õlled? Minule igatahes väga sobib, kui nii juhtub. Peale viimast õlle-maitsmise postitust võttis minuga ühendust Kaarel ja pakkus välja mõned õlled vahetada. Nii saigi tehtud. Suvi on hullult kiire aeg olnud ja Kaarli toodud õlled on nüüd pikalt oodanud, aga nüüd kukkus ühe nende tund - esimesena haarasin pudeli, millele peale Amber Ale kirjutatud.

Väga klassikaline amber! Esimese asjana lõi ninna mõnus karamelline lõhn. Värviks minu hindamisskaala järgi ca 17, klaariks ei olnud läinud. Maitselt meenutab veidi Newcastle Brown Ale'i, kuid veidi pehmem. Kindlasti aitab pehmel maitsel esile tulla vähene gaas, mis antud õlle juures väga sümpatiseerib. Kangusega on aga asjad nii, et peale poolt klaasi tuli väike sumin juba - ei tea kas ongi nii kange? :-)

kAiFo: Coopers ja Muntons Lager kontsentraadid

Taustaks nii palju, et ühel minevikus toimunud vestluse käigus tuli jutuks Martiniga õlletegu ja raamat, mida ta lugenud oli. Nimelt rääkis ta mulle, et õlut võib teha ka nii, et suhkru asemel lisad maltoosat e linnaseekstrakti. Tellisin ka omale selle John J. Palmeri raamatu, mille pealkirjaks oli How to Brew. Väärt raamat, nii algajale, kui juba kogenenule õllepruulijale. Jah, tõepoolest, linnaseekstrakti võib panna suhkru asemel, kuid tuleks arvestada ühe väikese nüansiga. Nimelt tuleb panna maltoosat võrreldes suhkruga etteantud kogusest pisut enam. Kui sul on hüdromeeter, siis saad  kangust ise vastavalt vajadusele timmida, kuid üle ei tohi pingutada, sest liigne alkohol võib maitseomadused tasakaalust välja lüüa. Kes teeb seda jooki pähe hakkamise eesmärgil, siis lasku aga käia!

Martin: Coopers Lager

Kaifo tegi hiljuti õlut. Ta pole sellekohast sissekannet veel(?) teinud. Muide ta on üleüldse laisk blogija. Ka mina pole usin, kuid siiski jõuan end tihemini kokku võtta. Sissekanne tuleb minu poolt, sest osaliselt olin ka ise idee sünni juures ja teiseks sain seda õlut proovida.

Väga täpset infot, kuidas see tegu toimus mul ei ole. Igatahes Kaifo viimane õlletegu kokkuvõtvalt: tegi kahest erinevast kontsentraadist kahe erineva suhkruga. Sortideks olid Coopers Lager ja Muntons Lager. Üks suhkur oli vedel, teine mitte. Kõrval oleval pildil on Coopers vedela suhkruga.

Kui on aega pikemalt ja soovin suuremat elamust ja satun korraliku valikuga kohta, haaran viimasel ajal mõne import-dunkli. Aga üldiselt joon meeleldi janu pärast laagri või kaks. Seega ootasin sellest teost midagi mõnusat ja meeldivat. Eriti ma ei pettunudki.

kAiFo: Katsetan Muntonsi konsentraadist õlut teha

Viimasel ajal kuulen üha enam siit ja sealt inimestest, kes tegelevad hobi korras kääritamise teel alkohoolsete jookide valmistamisega. See tuleneb ilmselt fenomenist - seda mida teed sina, hakkad nägema ka neid, kes seda veel teevad. See ei käi mitte ainult koduste jookide valmistamise kohta vaid kõikide muude hobide kohta. Kui mina alustasin eelmisel aastal koduste jookidega katsetamist teadsin vaid ühte, tegelikult kahte inimest, kes sellega tegelevad. Eelmise aasta augustist on tänaseks ilmunud neid tegijaid oluliselt rohkem ja seal juures on üllatama panev fakt, et nad on tegelenud sellega juba 5-10 aastat. Ja see ring kasvab ja kasvab. Aga see selleks, nüüd asja juurde.

Mõnda aega tagasi võis sellest blogist leida ühe postituse, kus Martin proovis teha "konservist" siidrit. Konserv tähendab tavaliselt ühte purgitäit vastavat kontsentraati, millele vaja lisada vesi, suhkur ja pärm. Oodata natukene aega ehk siis kääritada ja villida pudelisse. Täpselt nii lihtne see ongi. Tahtsin teada, kas õllekonservist st kontsentraadist on võimalik sama lihtsalt teha õlut ning kuidas on ta võrreldav poe kraamiga.

Kogu lugu sai alguse eelmise aasta augusti kuus, kui

Martin: Muntons wheat vs klassikaline koduõlu õlleleivast

Ükspäev ammu-ammu tagasi, nägin trepikojas naabrite ukse juures seismas õlleankrut. Enam ei meenu, kas käes olid poekotid, laps või olin ma millegi muuga hõivatud - fikseerisin nähtu, kuid too hetk rohkem selle peale ei reageerinud. Kuu või paar hiljem nägin trepikojas, kuidas R oma ratast gaasitoru külge aheldas ja kuna ei olnud poekotte, last või muid segavaid faktoreid, pärisin tema käest järele - et kes siis ikkagi õlut teeb ja kuidas. Sain teada, et R teeb ja õlleleivast. Minu jaoks uudne värk - tahtsin kaema minna - lubati teada anda.

Martin: Koduõlut võib teha igaüks

Koduõlu lihtsustatud variant on tehtud nii lihtsaks, et sellega saab igaüks hakkama. Siidrit ma juba olen proovinud konservist teha, tegin nüüd õlut ka. Oli tõesti lihtne. Soovitan soojalt proovida! Vaja läheb kulumaterjalidest õllekonservi ja natuke rohkem kui 1 kg suhkrut. Püsivamatest asjadest kääritusnõud ja taarat, kuhu õlu hiljem panna. Soovitan lisaks veel omada ka densimeetrit.

Õllekonservi ja kõik muu vajaliku saab näiteks Pruulimine.ee saidi kaudu, aga müüakse ka mujal. Minu konserv on saadud just nende kaudu. Konserv sisaldab linnaseekstrakti ehk maltoosat, kuhu on humal juba sisse keedetud. Kogu meskimisprotsess on sinu eest ära tehtud.

Lisaks mulle endale fännab üks minu väga hea sõber nisuõllesid ja valisin seepärast esimeseks konservikatsetuseks just nisuõlle. Aga kogu protsessist täpsemalt koos piltidega edasi:

Martin: Aastalõpu ölle(de) tegemine

Kevadise pruuli Klassika lõi kõvasti laineid nii kodus kui ka pruulimise võistlusel. See on siiani minu pruulimiste ajaloo jooksul ka kõige joodavam õlu meie Salme (Saaremaa) kodus. Oli fakt, et Klassika tuleb ka seekord. Klassikalise retsepti järgi ja klassikaliste komponentidega Klassika. Kääritatud klassikalises puutõrres ja loodetavasti peale käärimist ka klassikaliselt hea maitsega.

Minu pruulimise traditsioon on siiani ettenäinud, et kui õlut teen, teen kohe mitu erinevat korraga. Peale kõige klassikalisema Saaremaa koduõlle otsustasin seekord proovida teha ühe lihtsa ale tüüpi õlle, ühe lahja laagri ja proovida kätt oma esimese nisuõllega.

Martin: Tulemused 2010 suvepruulist

Martin: Pruulimine mai 2010

Laupäev oli pikk ja raske. Algas pool seitse hommikul müürikatla alla tule tegemisega. Ning lõppes poolkaksteist õhtul viimase virde käärimapanekuga. Protsessiliselt sai tehtud kõik toimingud, mis ka eelmine kord (eelmine postitus). Suur erinevus oli selles, et seekord pidin kõik asjad üksi tegema.

Teine suur erinevus oli see, et otsustasin proovida ka nö saarlaste jaoks ebatraditsioonilisel meetodil õlut teha (netist leitud retsepti järgi). Järgisin meskimisel üht netist leitud retsepti ja kasutasin pruulimise saidi kalkulaatoreid, et tulemus ikka rohkem retseptikohasem saaks. Tagatipuks mõtlesin proovida uue meetodiga meskitud virde peal kahte erinevat pärmi.