Martin: Kuidas sinu õhtu möödus?

Mis sa õhtul tegid? Ühendasid meeldiva kasulikuga? Olid asjalik ja tubli? Aitasid kellelgi miskit teha? Olid niisama tore? Veetsid kenasti aega? Nautisid kogu õhtut?

Mina mitte! Pesin ja võtsin sildid ära 41'lt pudelilt. Kaks pudelit viskasin kõrvale ja panin prükki minema - nii kõvasti olid need sildid kinni. Sellistel päevadel mõtlen ma tõsiselt, miks ma seda kõike teen...

Aga siis tuleb see päev, kui nendesse pudelitesse minev rabarberivein on neis samades pudelites valmis küpsenud ja siis ma tean! Vahvat suve!

Martin: Kuidas teha õunamahlast veini?

Kui õunu palju üle jääb ning on neid võimalik mahlaks teha, samas aga mahla liiga palju juba hakkab saama - soovitan mahlast siider või vein teha! Ise õunamahlast vein teha on imelihtne. Vähemalt teoorias. Lühidalt kokkuvõttes peaks see käima nii: võta mahl, lisa suhkur, lisa pärm, anna aega ja joo. Teen ise õunast veini esimest korda ja seepärast on kõik alles teoreetiline. Siidrit ma kunagi juba proovisin.

Ma pole mitu kuud Saaremaale jõudnud, et ise mahla teha ja seega hankisin ma mahla kodule veidi lähemalt. Otsisin internetist ja kuulasin tuttavate kaudu maad. Lõppeks sain interneti kaudu leitud mahla osas hea hinnaga kaubale. Väike hirm oli võõra mahlaga tegelema hakata, kuid ostes nägin, et suhkrusisaldus on umbes sama, mis meie enda Saaremaa mahlal.

Kui tavaliselt on õunamahl kas magus, mage või hapu, siis see konkreetne mahl oli korraga hästi magus ja hästi hapu. Eeldan, et tegemist oli mitme erineva õunasordi seguga. Mahla erikaal paistab pildil. Kõikide mulle teadaolevate näitajate järgi on seda veiniteoks veidi vähe ja seega tuli virret enne kääritamist veidi putitada.

Martin: Rabarverivein pudelis

Ka minu rabarberivein sai piisavalt küpseks, et panna ta pudelitesse. Ja mida muud ühel kenal pühapäevaõhtul ikka teha, kui villida veini ringi.

Tulemuseks oli midagi väga üllatavat. Seekord mitte heas mõttes. Nimelt on vein liiga kange. Lõhnas on tunda alkoholi ja maitses lööb samuti just see esimesena välja. Kaifolt laenatud mõõduk näitas veini kanguseks 17 kraadi.

Aga natuke täpsemalt siis. Peale tugeva alkoholi on veinis ka üht-teist head. Lõhn on lausa super. Minna kõrvalt ütles, et lõhn on nagu täitsa viinamarjaveinil. Meenutab talle Sauvignon Blanci - tsitruseline ja veidi ka toores tikker. Minu kergelt nohune nina nii hea ei ole. Ma ütleks, et on nagu vast pressitud värskel rabarberimahlal.

Limpsin seda veini mineraalvee ja jääga. Lasen enne veel veidi seista ka. Ilma segab alkoholi sisaldus liialt. Jahedalt ja veega on maitse kohe päris hea. Rabarber on korralikult tunda. Nagu ka lõhnas, on maitses väga värskeid nüansse. Kui midagi, siis veidi võiks olla jook magusama alatooniga. Võib-olla aitaks see ka suuremat alkoholisisaldust veidi peita.

kAiFo: Rabarber ja veinitegu sai lõpule viidud

21.august. Rabarberivein näeb ilus roosa. Mulksumine on jäänud sisuliselt seisma. Korgin punni maha ja mõõdan ära, kuidas on. Hüdromeetri järgi on näha, et vein on ilusasti lõpuni käärinud, sest mõõtmistulemused näidavad klaasist pulgal -8 ühikut. Kui nüüd välja arvutada, siis veinikanguseks saan mina ca 11,5 kraadi. Võrdlen antud tulemust veinikanguse mõõdikuga, viimane näitab 12.

kAiFo: Rabarber ja veinitegu

Kõik sai alguse eelmisel aastal, kui kõik ümberringi rääkisid ja kirjutasid rabarberi veinist. Selleks ajaks, kui teema päevakajaliseks tekkis oli rabarberi hooaeg ammu möödas, rääkimata viimastest jäänukitest mida võis koduaia peenardelt noppida. Räägitakse, et rabarber on esimene kevadekuulutaja veinitegemise osas, sest kevadel on ju rabarber mõnusalt mahlane ja üks esimesi valmivaid aiasaaduseid. Just paras aeg teha mõnus vein suveks. Nüüd siis ärkasin mina ja mina uurisin ühelt sõbralt, kes juba hooaja alguses lahkesti pakkus mulle rabarbereid koogi peale panemiseks, et kas tal juhtumisi on rabarbereid. Tema pakkus, et nendest enam asja ei saa ja rabarber on puitunud. Ma ei jätnud jonni ja läksin asja kaema. Selgus tõsiasi, et jämedamad varred olid tõepoolest puitunud, nii puitunud, et isegi noaga lõigata oli raske. Need rootsud sai kohe minema visatud. Alles jäi peenemad ja mahlasemad varred.

Martin: Katsetused rabarberiga

 Peale seda, kui Minna mulle raamatud kinkis, soovisin ma pikalt, et oleks kevad ja Saaremaal kasvaks palju rabarbarit. Saabus kevad ja Salmel rabarbarit palju ei kasvanud, ainult napilt sai koogi jaoks.
Murikal on õnneks iga suvi rabarberit päris palju ja sinna ma siis suundusingi. Ei saa ju jätta kasutamata võimalust, et on kevad ja rabarbari hooaeg ja võimalus proovida rabarberiveini teha. Sealsed viljad on veidi metsikud (keegi pole neid väga hooldada jõudnud viimased aastad) ja seega otseloomulikult ka päris suured (vihje pildi suunal). Pildil on süles meie kolme põõsa pealt korjatud 6,5kg köögivilja. Sellest jäi täpselt niipalju puudu, et käisin keskturul ja sebisin veel 3 kg juurde. Sain peaaegu kastruli täis (linnas on endiselt vaid pisike kastrul).

Martin: Mõdu on päris hea!

Üle kuu aja oli mul kodus diivani kõrval pildil paistev võõrkeha.Vahepeal oli ta koos sõbraga meid kummitamas, hiljem siiski üksi. Esialgu segas mulksumine uudiste vaatamist, hiljem külalistetoas ööbivate külaliste magamist (palun vabandust). Tegin mõdu muide täiesti esimest korda. Nagu ikka, ei piirdnunud ma vaid lihtsalt mõdu tegemisega, vaid mul oli vaja proovida vähemalt kahte erinevat retsepti. Sain ka kaks täiesti erinevat tulemust.

Martin: Varustus

Teen pisikese galerii varustusest, mis siiani kogunenud on.

Keerasin omale vasktorust jahuti. Kohe esimesel korral, kui kasutasin, tundsin headmeelt sellest investeeringust.Kasutasin 8mm paksust toru.Väga täpselt aega ei võtnud, aga umbkaudu 20 minutit läks, et 30 liitrit virret 100 kraadi C pealt 21 peale jahutada. Samuti on selliseid kenasid emailpangesid kasutusel mitu. Ülemise triibu peal on täpselt 10L.

Martin: Hea siider valmib kaua

Käisin üks nädalavahe jälle Saaremaal. Kokkuvõte minu nädalavahetusest on lihtne. Kui ma ei viibinud purustaja kõrval, viibisin pressi taga. Kui ma ei viibinud pressi taga, olin ma purustaja kõrval. Teised tublid kaasvõitlejad korjasid ära õunad ja kuumutasid hiljem mahla. Ilma nende abita ei oleks mahla, ega siidrit. Tänan!

Mainin veel siia juurde ära, et minu statistiline protsessimise kiirus on umbkaudu 350L mahla nädalavahetusega.

Teadsin ette, et mahla jätkub piisavalt, et proovida teha siidrit.  Pisike õpetus ka, kuidas ise siidrit teha:

1) Hangi mahl

2) Käärita

4) Laagderda

6) Joo

Martin: Esimene mõdu muliseb

Martin: Mõdu - esimene katsetus

Peamine põhjus, miks see postitus siin blogis ilmub, on see, et Minna kinkis mulle sünnipäevaks raamatud "Kodused rüüped ja napsud" ning "Aromaatne koduvein". Esimesest raamatust sain kinnitust, et minu senised pruulid on kõige klassikalisemad Saaremaa pruulimise tüüpi õlleteod (kui rääkida sordi "Klassika" pruulimise meetodist). Teooriat sai juurde loetud veel mõdu pruulijate netipesast nimega Got Mead, Marc Shapiro mõdu materjalide kogust ning veel ka Tiina Kuuleri koduveini blogist. Teoks vajalikud abivahendid said soetatud pruulimine.ee ja veinivilla.ee kaudu.