reede, 1. oktoober 2010

Martin: Hea siider valmib kaua


Käisin üks nädalavahe jälle Saaremaal. Kokkuvõte minu nädalavahetusest on lihtne. Kui ma ei viibinud purustaja kõrval, viibisin pressi taga. Kui ma ei viibinud pressi taga, olin ma purustaja kõrval. Teised tublid kaasvõitlejad korjasid ära õunad ja kuumutasid hiljem mahla. Ilma nende abita ei oleks mahla, ega siidrit. Tänan!

Mainin veel siia juurde ära, et minu statistiline protsessimise kiirus on umbkaudu 350L mahla nädalavahetusega.

Teadsin ette, et mahla jätkub piisavalt, et proovida teha siidrit.  Pisike õpetus ka, kuidas ise siidrit teha:
1) Hangi mahl
2) Käärita
4) Laagderda
6) Joo

Aga kui keegi tegelikult ka plaanib siidrit teha, siis huvitab teda võibolla rohkem, kuidas ise head siidrit teha (loe: on suurem tõenäosus, et siider saab joodav)?
Minu pähe kogunenid teadmised põhinevad suuresti internetis jagataval infol, samuti eelmises postis mainitud eestikeelsetel raamatutel.
1) Etapi nimetus korilus: Hangi algained (mahl; soovi korral lisaks pärm, pärmi soolad, käärimist soodustavad ensüümid jms mudru). Sega kokku. Liigu järgmisse etappi.
2) Etapi nimetus käärimine: Pane kindlasti õhulukuga käärima. Oota.  Kui mulksumine lõppeb, liigu järgmisse etappi.
3) Etapi nimetus järelkäärimine: Lisa virdesse (aurustunud mahla asemele?) uut käärimata mahla. Pane õhulukk peale tagasi. Oota.  Kui mulksumine lõppeb, liigu järgmisse etappi.
4) Etapi nimetus laagerdamine: Võta õhulukk ära ja sulge anum. Vii virre päris jahedasse (allapoole pärmi tegevusraadiust) valmima /settima /paranema... Unusta virre paariks-kuueks kuuks. Proovi panna meeldetuletus, et lõplikult ei ununeks. Oota.  Liigu järgmisse etappi.
5) Etapi nimetus villimine: Tapa pärm. Sega paar päeva vahelduva eduga, et süsihappegaas väljuks. Villi siider (nüüd vist juba tohib öelda siider?) lõplikusse anuma(te)sse. Jäta siider veel ca 2-4 nädalaks rahule.
6) Etapi nimetus nautimine: Joo ja naudi. Joo ja naudi.

Välismaal on väga popp 'still cider'. Võibolla on see algajatele lihtsam ja seetõttu õpetused tihti siinkohal lõppevad.

Kui sa tahad gaseeritud siidrit, siis on etapp 5 selline:
5)
Etapi nimetus villimine: Villi siider lõplikusse anuma(te)sse. Jäta anum(ad) ajaks X (väga erinevad andmed) pärmi tegevusraadiuses olevasse temperatuuri. Oota. Vii peale aega X siider veel 2-4 nädalaks jahedasse ja ära torgi teda.

Mõndade õpetuste järgi etappides 2 (ja 3) kasulik paar korda siider ümbervillida (jättes allavajunud sademed vana nõu põhja). Mina isiklikult ei ole veel kindel, kas on hea mõte siidrile vahepeal õhku anda. Hapniku kaasabil on oht, et pärm hakkab äädikat tekitama. Aga samas teine kirjandus väidab, et pärmi paremaks elutegevuseks on vaja virret aereerida (hapnikuga /õhuga rikastada). Seda viimast see ümbervillimine pidi ka tegema. 

Siidri virde happesusest, parkainete ja suhkru sisaldusest seekord ei kirjuta.

Osa mahlast on jõudnud kõrvaloleval pildil pildi tegemise hetkeks peaaegu teise etappi. Õues mahla pressides jahtus mahl nii maha, et ei julenud kohe pärmi sisse segada. Pidin esmalt mahla sauna sooja viima. Sellest kahtlane taust pildil.

Käesoleval hetkel peaks olema "täies hoos" järelkäärimise protsess. Jutumärgid seepärast, et antud protsess on väga vaikne ja rahulik.

Kuniks nendest ämbritest midagi hea siidri moodi välja pole tulnud, ei tasu minu juttu väga püha tõena arvestada. See on ainult teoreeriline siidritegemine ja võibolla sain ma asjadest valesti aru. Kui midagi välja ka tuleb, eks ma kriban siia juurde. Aga nagu pealkiri ütleb: hea siider valmib kaua.

1 kommentaar:

  1. Tarmo oskas parandada minu valesti arusaadud asju:
    Kui õunaperiood lähenema hakkas, siis ma tudeerisin natuke seda siidriteemat ja tundus, et head siidrit on keeruline teha :-). Seal on terve kuhi erinevaid probleeme.

    Esimene jama on see, et keskmiselt hapus õunas pole eriti palju suhkrut. Selleks, et sellist enam-vähem normaalset siidrit saada peaks tiheduse saama kuhugi 1040 peale. Ma kardan, et sellise jõrmima eesti sügiseõuna puhul tuleb selleks suhkrut juurde panna.

    Teine jama on see, et värskes õunamahlas on palju metsikut pärmi, nii et suure tõenäosusega tegeleb kääritamisega metsik pärm, mille toime ja maitse ei ole ette enneustatavad. Kui sa tahad enda poolt valitud pärmiga möllata, siis peaksid ennem metsiku pärmi ära tapma - kuumutama näiteks 70 kraadini.

    Kolmas jama on see, et kui õlles tekib meskimisel keerulisemaid suhruid, mida pärm ei söö, siis õunamahlas olevad suhkrud pistab pärm kõik nahka, seega jääb lõpuni kääritades alles alkohol + õunas olevad happed. Tulemuseks siis asi, mida kutsutakse nii "very dry" kui ka "farm cider" ja millel ei ole eriti lähedast seost nende magusate limpsidega, mida poest osta saab. Sellest õle saamiseks tapetakse pärm mingil hetkel ära, kas camdeni tablettidega või mingil muul moel. Sellest tuleb ka ilmselt see ilma mullita siidri populaarsus, kuna sel moel tapetud siidrit ei saa enam naljalt karboneerida. Kui sinna uus pärm sisse lasta, siis see pistab jälle kogu suhkru nahka ja suuresti alguses tagasi.

    Kõik see kohutas minu nii palju ära, et ma otsustasin mitte proovida :-) Seda enam mul õunaaeda pole ja oleks pidanud minema õunamahla jahile.

    Veel, lugesin selle lingi taga oleva jutu läbi. Paar tähelepanekut pärmi ja hapniku seose kohta. Pärm ei hakka hapnikku saades äädikat tootma. Äädikat toodab äädikhappe bakter, kes kasutab söögiks alkoholi. Õhuga on seos selline, et virre/siider nakatub sellise bakteriga suuresti läbi õhu ning see bakter tahab oma tööks kindlasti hapnikku, seega on õhu vaba juurdepääs oluline kui tahad äädikhappe bakterit kasvatada (kui tahad näiteks õunaäädikat teha). Teistpidi vaadates, see on just see, miks virre peaks õhuluku taga olema, kuna CO2 kiht hoiab enamuse baktereid eemal.

    Virde aereerimine. Pärm on üks väga keeruline loom. Ja väga lihtustatult toimub virde sees 2 protsessi, esiteks pärmi kasvamine - see on siis see esimene 12-24 tundi kui CO2 veel eriti ei mullita. Kasvamisrezhiimis pärm ei tooda alkoholi ega CO2 vaid kasvatab uusi rakke ja selles faasis on hapnik vajalik, kuna seda kasutatakse rakukesta ehitamisel. Kui pärm on oma optimaalse koguse välja kasvanud, siis hakkab ta teises rezhiimis tööle ning hakatakse suhkrust alkoholi tootma.

    Tervitades,
    Tarmo

    VastaKustuta