Martin: Kaifo Muntons Lager

Kaifo tegi ükskord õlut kahest erinevast kontsentraadist korraga, kahe erineva magusainega. Kokku sai seega neli sorti õlut. Coopersi laagreid ma juba kirjeldasin. Nüüd siis on Muntonsite kord.


Kindlasti oleks parema ja objektiivsema mulje andnud see, kui oleksin jõudnud ka käesoleva hindamise kiiremalt ette võtta. Nüüd on eelmistest proovimisest üle kuu möödas ja maitse ei meenu enam nii täpselt. Aga asja kallale!

Tahke suhkruga pudel tuli lahti väga tugeva pauguga. Teine avanes ainult pisikese sussuga. Ka mulli tunnetus on täpselt samuti ühe väga mõnus ja karge, teisel jätab veidi soovida. Proovisin teha ka mulliklipi. Tumedamal paistavad mullid ainult küljepealt. On sellised pisikesed ja pehmed. Heledamast on ka näha, et need on suuremad ja tugevamad.

Värvus on pilte võrreldes heledam, kui Coopersi analoogidel. Õlle värvuse tuvastamise pildi kõrvale pannes tahaks öelda, et heledam on ca 6 või 7 ja tumedam on 18 kandis. Hele on klaar, teine läbi ei paista. Aga taaskord oli juhtumisi just tumedam pudel külmas pikali ja võis avamisel just seepärast uduseks minna.


Peast ei saa Muntonsi puhul rääkida. Seda ei olnud peale esimest minutit kumbagi margi puhul.


Ma ei oska nüüd arvustada, kas asi on pikas seismises või ongi Coopersi ametivend Muntonsist nii palju tugevama humalaga. Igatahes Muntonsi laager üllatas väga pehme ja pigem magusa maitsega. Ehk mina olen isiklikult tugevalt pettunud. Heledamas variandis on veidi tunda alkoholi, tumedam on seevastu magusam ning seda maitset esile ei tule. Aga ei mingit omapära! Nagu Originaali jooks...


Tänase seisuga julgen laagrisõpradele soovitada võtta pigem Coopers kui Muntons. Aga võib-olla läks tegemise käigus midagi veidi valesti emma kummaga. Kui kellelgi sarnast võrdlust, võib vabalt siin kommentaaridena või pruulimise foorumis mõtteid avaldada.