pühapäev, 28. aprill 2013

Martin: Evaga on kõik, Ave kord

Evaga sai kõik ühele poole juba tegelikult mitu nädalat tagasi. Oli hea, kuni see kestis, nüüd on aga see paraku läbi. Ja tuleb hakkama saada sellega mis on. Õnneks sai kohe peale Evat Ave tarbimiskõlbulikuks ja ei pidanud kaua üksildust kannatama.

Ave on püss! Eva oli ikka Ave kõrval selline sulnis, tagasihoidlik, lahke naeratusega tore sõbralik tegelane. Ave aga ei jää nurka ootama, kuniks sa teda kõnetad, vaid hüppab kohe kaela ning hakkab õpetama, mis ja kuidas teha.

Järgmine sõber saab kindlasti olema veidi leebem, kui ka Avega suhe peaks lõppema mingi hetk. Hetkel ei ole ma kindel, kas ma arvutasin midagi valesti või mõõtsin midagi valesti. Mulle muidu meeldivad sarnased seltsilised, kuid veidi olen siiski vist üle piiri läinud seekord.



Preilil on peale väljavalamist pea uhkelt püsti. Kraadida ta end pikalt ei lasknud. Pidin kaua läbirääkimisi pidama, et saaks densimeetri sisse susata. Kui näidud võetud sain, üllatusin meeldivalt. Maitse järgi oleks pakkunud, et tegemist on veidi kangema tegelasega. Veidi alla viie kraadi kangust on jänu pärast joomise õllele suurepärane näit.

Juba välja kallamise ajal tunnen läbi veidi nohuse nina humalat. Dry hopping on ikka taevalik leiutis. Ma vist ei tee ühtegi kodupruuli enam ilma selleta. See bukett, mis avaneb klaasi suule tõstes on suurepärane. 

Esimese lonksu peale annab Ave kohe teada, et ta pole mitte ainult suurepärase välimuse ja aroomiga, vaid ka korrakikult musklis - põmm, nätaki, hea et istusin. Küüslauguleib, mille ma kõrvale plaanisin oodaku oma aega - seda maitset peab nautima ilma segavate faktoriteta. Cascade ja Perle käsikäes. 

Peale esimest põnevuse rahuldamist pean siiski tõdema, et minusuguse tagasihoidliku noormehe jaoks on Ave veidi liiga äkiline neiu. Õlu peabki mõru olema, aga vist läksin veidi liiale seekord humala sissekeetmisega. Pean veel aroomi ja maitse tasakaalu leidmist timmima.

Enne kui ma arugi saan, on klaas tühi ja mõtteis kajab Ave hüüd: "võta mind veel". Aga küll tuleb aeg ka selle jaoks, võtan nüüd oma küüslaugu leiva...

(kääritus 08.03.2013-17.03-2013, 1042/1010)

3 kommentaari:

  1. Mida helli! Martin sa tegeled suisa kaunite kunstidega :)

    Andres Kivipalu.

    VastaKustuta
  2. Õlletegu on tõesti kaunis kunst. Helli polegi. Kui elamine täitub keetmise päeval mõnusa magus-kibeda lõhnaga, on juba esimene nauding tulevast õllest käes. Soovitan proovida.

    VastaKustuta