Ülo ja Tanker

Eesti kodupruulijad käisid ükspäev Tankeri pruulikojas ja keetsid ca 1000L õlut. See jagati sõbralikult ära ja kõik soovijad (tegelikult siiski 15 esimest) said oma mahutitega selle Tankerist kodusesse pruulikojatta viia.

Kohe kui ma selle virde tänu Alole kätte sain, tundsin temas ära Ülo. Varasemalt olin oma koduste pruulide juures kasutanud lühikesi tütarlaste nimesid, et õlled jääks meelde ja oleks samal ajal lihtne käsitsi sildile seda kirjutada. Aga seekord polnud päris ise tehtud ja võibolla ka just tänu sellele, et Alo aitas selle Tankerist ära tuua - sai uue sõbra nimeks Ülo.

Sildi pilt oli pärit tegelikult deviantart'ist aga Mihkel veidi aitas tuunida. Ja nii saigi mu esimene kodupruul päris oma sildi. Mul on hea meel selle sildi üle :)

Tankeri tulemusi ka mõõdeti ühise hindamisega, aga pole isegi umbkaudset teadmist, kuhu Ülo platseerus. Enamik neist olid päris sarnase maitsega ja ei erinenud eriti üksteisest. 

Kääritus käis äraütlemata kiirelt - tundus, et suurem mulisemine lõppes juba viiendal päeval. Igaks petteks sai Ülo siiski kokku ca 14 päeva õhulukuga olla.

Omale kõrvataha panekuks on sellest pruulist järgmine - dry hopping võiks IPA ja APA puhul olla tugevam. Ma katsetasin vist 25g Cascade humalaga ja ta oli täitsa ära kadunud, kuigi Ülo oli päris värske.

Üks kodupruulijate üritusel osalenud pruulmeister kutsus seda õlut Vaida Originaal. Tundus ka hea nimi kirjeldama seda, mis moodi paljud õlled maitsesid. Sakust kõvasti parem, aga siiski lihtne ja kerge, väheütlev õlu. Eks oli ka elamuspärle - sidrun, münt ja leeder. Aga suurem osa oli siiski jätnud selle põhja päris tavaliseks.

Põnev eksperiment, ma loodan et neid tehakse veel.