Hõissaa pulmad | Wheaty APA

Tegin pulmadeks õlut. Või no tegelikult tegi Hanno seda vist isegi veidi rohkem, kui mina. Ja tegime Kaido katlaga... Nii et kellele päris tegemise au kuulub jäägu lugeja otsustada.

Retspt ise Grainfather saidil ja mõningane statistika kõrval. Selle sarnase asjade vahekorraga keetsin ka oma viimase - ca 3a tagasi "ise" tehtud õlle. See on minu mugandus ja arusaam ühest mu läbi aegade lemmik õllest The Long Thaw.

Peamine päevakava:

12.07 keetsime päeva peale kaks Grainfatheri täit õlut vastavalt retseptile. Siin sain mina peamise osa ajast olla tegus, sest Hannol oli tööpäev. Alustasime veidi enne keskpäeva ja viimase katlapesu tegin vist peale kümmet õhtul. Virre lõpetas kahes fermzillas. Huvitav fakt - esimene keet tuli täiesti hägune ja teine tuli suhteliselt selge. Enda meelest tegin kõike võimalikult täpselt sama moodi.

20.07 - Võtsime (H võttis) esimese proovi 🙂 1.016 näitas. Mulle natuke veel tuli tünni pinnale, õhulukud väga ei liigu.
Hanno hinnang: Täitsa  mõnus rüübe, aga eks ta oleks kena kui natuke aroomi ka oleks 🙂 Nisuõlle laadne, tummise kehaga ma ütleks. Umbes nagu Weihenstephaner aga gramm rohkem mõruhumalat ja vähem troopikat. Võiks natuke klaarim olla, kerge pärmimekk, aga eks klaasi kaupa välja laskmine ka natuke lisab seda. Ma usun see vaatides cold crash ja ümber villimine on hea plaan.

30.07 Panime õlled vaatidesse. Poolteist bar CO2 rõhku peale ja 6C kraadi juurde karboniseeruma.

06.08 Õllel tundub veidi vähe gaasi. Keerame rõhu kolme peale ja laadime autosse loksuma.

08.08 Pidupäev. Õlu saab kõvasti head tagasisidet, aga ka paar muud tähelepanekut. Järelmaitse lõpus (nagu täitsa täitsa täitsa) viimase asjana viskab veidi mingit teistsugust mõrkjat maitset, mis pole nagu päris humala oma. Ja et veidi lahjem oleks võinud olla (mu iidolõlu oli tegelikult veel kangem, nii et seda ma väga tõsiselt ei võta; aga eks pika õhtu peale võib-olla võiks lahjem versioon olla tõesti). Proovisime vaid ühe vaadi - meil oli vaid üks kraan kaasas ja esimene tühjaks ei saanudki. Seega ei tea kas mõlemal, või mitte; aga selgusetuks see jäigi. 

Kirjutan seda Septembri lõpus. Kuna peale pulma pole alkoholi tarbinud, on see teine vaat endiselt avamata. Eks humal veidi kaob, aga samamoodi ka maitseelamus esimesest ning võrreldavuse moment väga suur polegi. Ju ma kirjutan siia samma alla, mis siis sai...

Farmhouse Zitron

Olen kaua pruulimise lõhnast kaugel olnud ning tekkis soov seda taas tunda. Mõeldud-tehtud... Sõber Hanno oli nõus mind vastu võtma ning ka retsept oli juba valmis pandud. Tuli vaid ette võtta ja ära teha.

Pruulikeskus oli kenasti jahvatuse valmis teinud. Grainfather App ning BrewersFriend calc aitasid arvutustega.

18L vett, 6kg vilja ja 75 min hiljem saime juba humalatega mängima hakata. Zitron viitab ilmsegetele tsitrustele ning seepärast valisime minu lemmiku Citra. Lisa tsitrust toovad magus apelsinikoor, sidrunikoor ning otseloomulikult koriandriseemned.

Safbrew T-58, 14 päeva, 1.062 --> 1.024. Tundub veel kuidagi palju.

 

Viimase aja trendind õllepruulimises

Kuidagi on juhtunud, et mõned klassikalised head õlled on ära kadunud. Tuleb juurde järjest uusi. Ja kõik nad on umbes sellised nagu pildil. Sealt on veel puudu Gose ja mõned muud märksõnad.

 

Ülo ja Tanker

Eesti kodupruulijad käisid ükspäev Tankeri pruulikojas ja keetsid ca 1000L õlut. See jagati sõbralikult ära ja kõik soovijad (tegelikult siiski 15 esimest) said oma mahutitega selle Tankerist kodusesse pruulikojatta viia.

Kohe kui ma selle virde tänu Alole kätte sain, tundsin temas ära Ülo. Varasemalt olin oma koduste pruulide juures kasutanud lühikesi tütarlaste nimesid, et õlled jääks meelde ja oleks samal ajal lihtne käsitsi sildile seda kirjutada. Aga seekord polnud päris ise tehtud ja võibolla ka just tänu sellele, et Alo aitas selle Tankerist ära tuua - sai uue sõbra nimeks Ülo.

Sildi pilt oli pärit tegelikult deviantart'ist aga Mihkel veidi aitas tuunida. Ja nii saigi mu esimene kodupruul päris oma sildi. Mul on hea meel selle sildi üle :)