kolmapäev, 22. september 2010

Martin: Esimene mõdu muliseb


Tegelikult on see post siin vaid selle pildi pärast. Tundus piisavalt tore pilt, et see ka tulevaste põlvede jaoks jäädvustada. Nii need kaks erinevat mõdu käisid ca nädal. Peale seda läks väljas jahedaks ning mul oli sinist jopet taas omal rohkem tarvis, kui mõdul.

Lahjem virre (see, mis alul ei soovinud üldse koostööd teha) oli nädalaga mulisemise (taas) lõpetanud. Retseptiga konsulteerides tundus, et see ei peagi kauem käima (kui on toasoojas olnud). Viisin ta Tallinnast ära Saaremaale. Seal leidsin talle sobiva koha keldris. Jätsin õhuluku siiski veel peale - juhuks kui laagri pärm otsustab jahedas keldris veel veidi tööd teha. Aga pikem plaan on see ämber paariks kuuks üldse ära unustada. Novembris - detsembris võiks juba korra proovida, aga tõenäoliselt on siis alles õige aeg asi ümbervillida.

Ümbervillimine (ja põhja sette vanasse jätmine) laagerdumise ajal pidi oluliselt kaasaaitama nii mõdu lõplikule selginemisele kui ka maitseomadustele.


Teine ämber muliseb endiselt sama jaki all. Jaki hõlmaalune termomeeter näitab tavaliselt 23 kraadi Celsiuse skaala järgi. Mulisemise intensiivsus 10 päevaga oluliselt vähenenud ei ole. Teise virde suhkrusisaldus oli suur (+130 skaalast jäi väheks). Lisaks veel see, et mees leiduv suhkur pidi olema pärmidele raskemini söödav. Seetõttu on olemas oht, et antud ämbri mulinat on veel kuu+ kuulda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar