kAiFo: Coopers ja Muntons Lager kontsentraadid

Taustaks nii palju, et ühel minevikus toimunud vestluse käigus tuli jutuks Martiniga õlletegu ja raamat, mida ta lugenud oli. Nimelt rääkis ta mulle, et õlut võib teha ka nii, et suhkru asemel lisad maltoosat e linnaseekstrakti. Tellisin ka omale selle John J. Palmeri raamatu, mille pealkirjaks oli How to Brew. Väärt raamat, nii algajale, kui juba kogenenule õllepruulijale. Jah, tõepoolest, linnaseekstrakti võib panna suhkru asemel, kuid tuleks arvestada ühe väikese nüansiga. Nimelt tuleb panna maltoosat võrreldes suhkruga etteantud kogusest pisut enam. Kui sul on hüdromeeter, siis saad  kangust ise vastavalt vajadusele timmida, kuid üle ei tohi pingutada, sest liigne alkohol võib maitseomadused tasakaalust välja lüüa. Kes teeb seda jooki pähe hakkamise eesmärgil, siis lasku aga käia!


Paljud konserviõlle tootjad pakuvad ka oma maltoosat e linnaseekstrakti. Tavaliselt on need jaotatud neljaks - hele, punakas, tume ja nisu kontsentraatidele mõeldud ekstraktid. Peab tõdema, et selle purgi ostmine teeb konserviõlle märgatavalt kallimaks, kuid tulemus ja kvaliteet on hoopis midagi muud, kui tavalist suhkrut lisades. Olen üsna kindel, et kui sa näed kusagil müügil 3kg õllekontsentraadi komplekti, siis selles on kõik vajalik juba olemas ja sul ei ole tarvis lisada juurde mitte ühtegi grammi suhkrut.

Aga nüüd minu katsetuse juurde. Ostsin kaks purki Lager õlut. Ühe Coopersi ja teise Muntonsi oma. Minu katse eesmärgiks oli proovida, milline tulemus tuleb maltoosaga ja milline suhkruga. Paljud välismaa saidid müüvad pruulimissuhkrut, mis on sisuliselt viinamarja suhkur. Kusagilt kuulsin, et see pidi põhja settivad ained mõnusalt plasteliini kombel kinni mätsima, et õlle ümber valamise/villimine on mugav ja lihtne. Spetsiaalset maltoosat ma ei ostnud, läksin lihtsama ja odavama vastupanu teed. Tõin poest paar pudelit meie kodumaal toodetud Rakvere maltoosa.

Lihtsuse mõttes sulatasin ja segasin mõlemad õllekonservid erinevates 30L plastikämbrites. Mõlemat õllekontsentraadi purki lähemalt uurides tundub, et ühest saaks teha 23L ja teisest 25L, kuigi kaasa olev eesti keelne juhend väidab, et võiks teha vähem (vastavalt 20 ja 23L). Oma varasemad kogemused panid mind eirama kirjutatud soovitudi ja tegin mõlemat umbes täpselt 26L jagu. Praeguseks hetkeks, kus õlu juba pudelis ja omajagu seisnud, võiks öelda, et tark otsus ja õige mõte. Minule täitsa meeldib nii, ei ole liiga vesine, ei ole liiga humalane. Veel parem, kui te loete seda Martini postitusest, mida on tema arvanud minu tehtud õllest. Loodetavasti tuleb üsna pea ka Muntonsi kohta samasugune arvustus.

Aga tagasi tulles nüüd katsetuse juurde. Oli aeg jupitama hakata. Jagasin 26+26L neljaks võrdseks koguseks nelja erinevasse anumasse. Kõige pealt oli aeg ära jagada maltoosa, esimese hooga lasin ma kummassegi ämbrisse 5dl maltoosat ning mõõtsin hüdromeetriga, mille tulemusel sain 30 ühikut. See tundus kuidagi liiga vähe ja lisasin juurde 3dl ja mõõtsin uuesti ning sain tulemuseks 40 ühikut. See oli juba palju parem tulemus. See järel hakkasin viinamarja suhkrut lisama. Panin kõige pealt 400g ja mõõtsin hüdromeetriga ning sain tulemuseks 30 ühikut, tundus kuidagi vähe ja lisasin veel 100g ja sain tulemuseks 32 ühikut. Rohkem suhkrut mul polnud ning mõtlesin endamisi, et las ta siis olla ja tulgu pealegi lahjem õlu. Lisasin pärmi.

Järgmisel hommikul  Muntonsi õlu käis, Coopersi oma mitte. Olukord tundus veider ja ma hakkasin mõtlema, mis valesti läks ja siis avastasin Coopersi purgi pealt kuupäeva, mis näitas, et kaup oli juba oma parimad omadused kaotanud. Meenub veel, et pärm oli pähklipruun (juu siis oli surnud), Muntonsi oma oli hele nagu kuivpärm olema peab. Ma ei kaotanud lootust ja vantsisin poodi ning tõin universaalse pärmi ja lisasin selle Coopers õllele, järgmine päev kõik toimis. Siit üks soovitus, kontrollige alati konservi realiseerimistähtaega, kui te ostate või olete oma kauba kätte saanud, sest halvimal juhul peate oma valmis segatud kraami ära kallama.

12 päeva möödudes oli käärimisprotsess sisuliselt peatunud ning ma teostasin mõõtmised. Maltoosaga õllesegu oli käinud hüdromeetri järgi 12 ühikuni ja viinamarja suhkruga 8 ühikuni. See, miks maltoosaga vähem ära käis (magusam jäi), on tõenäoliselt selle pärast, et anumad olid liiga suured ning vaba õhuruumi liiga palju. Kääritamise üks reeglitest on see, et vaba õhuruumi peaks olema vähem kui 1/3 anuma mahust. Ja polnudki enam muud, kui ajada õlu pudelisse. Seda tegin nagu ikka, tavapärasel moel, lisades 5 g suhkrut per pudel. Ise kahtlustasin, et äkki ei saa mulli sisse, kuna juhendi järgi pidi kääritama ühe nädala, minul seisis kaks nädalat, kuid asjata kahtlus. Käärimine toimub edasi ning jook pudelis muutub kuivemaks sh ka hüdromeetri näit läheneb rohkem nullile, kui pudeldamise hetkel.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et töötavad kõik variandid. Suhkruga, viinamarja suhkruga, maltoosaga. Rakvere maltoosat e linnaseekstrakti kasutades saad õlle oluliselt tumedama/punakamana (sõltub valgusest) ning maitse on magusam ja suhkru/viinamarja suhkruga tehtud õlu, on värvuse poolest on sama hea, kui poest ostetud eesti õlu, kuid maitse poolest kibedam või õigem sõna oleks hoopis teravam.