neljapäev, 20. jaanuar 2011

Martin: Hea siider valmiski kaua

Lõpetasin siidrite tegemise kohta käiva postituse lõiguga: "Kuniks nendest ämbritest midagi hea siidri moodi välja pole tulnud, ei tasu minu juttu väga püha tõena arvestada. See on ainult teoreeriline siidritegemine ja võibolla sain ma asjadest valesti aru. Kui midagi välja ka tuleb, eks ma kriban siia juurde. Aga nagu pealkiri ütleb: hea siider valmib kaua.".
Kiirelt, etteruttavalt ja kokkuvõtvalt: Kaua tehtud kaunikene!

Tegin siidriks kaks ämbrit mahla (pildil). Siidrid liigitasin valmides kuiv siider ning hea siider subjektiivselt oma maitsemeele järgi.

Peale laagerdumise protsessi oli maitse järgi oli kohe alguses aru saada, et tulemus on paljulubav. Olenemata sellest, et too hetk olid mõlemad siidrid veel tasased (peaks tegelikult ütlema gaseerimata, ent see on kole sõna).

Et ei oleks tegemist väga lahja õunaveiniga vaid ikka korraliku õunasiidriga, tuli minujaoks jook gasereerida. Osades välisriikides on popp ka tasane siider, ent see tundub lihtsalt kergema vastupanu teed minek. Seega peamine mure peale siidri laagerdumist oli minu jaoks siidrile mulli sisse saamine. Mulli joogile sisseajamine nõudis loomingulist lähenemist, veidi higi ning veidi pisaraid. Kuid nüüdseks on mõlemal sordil mull sees. Näiteks peale 10 minutit joogi klaasis lahtumist lonksu võttes, on suus endiselt väga vahutav tunne. Loen sellega ka mulli sisseajamise projekti kordaläinuks ja sel teemal pikemalt ei peatu.

Siidrite maitsest ning väljanägemisest veidi.
Kuiv siider settis ja laagerdus täiesti läbipaistvaks. Hea siider seevastu on jäänud ka peale kahte kuud laagerdumist häguseks. Heale siidrile on jäänud sisse rohkem suhkruid, kuid kuiv siider käis täitsa suhkru(te)vabaks. Teen nüüd ühe väga kohatu võrdluse mida võib võtta ainult ülekantud suhkrute ja happelisuse subjektiivse tundmise võrdelisusena ja mitte üldse maitseomaduste täpse kirjeldusena: Kuiv siider meenutab mulle pigem Chardonnay'd või Shiraz'd, hea siider mu lemmikviinamarja Riesling'ut. Kordan veelkord, et tegemist on ainult väga kaudse võrsdlemisega ning Eesti õunast ei saa nendele viinamarjadele lähedast jooki. Samas mõlemal joogil on võrreldes näiteks Westons vms tootja siidriga ikkagi veidi selline toores maitse juures. Samas kumbki siider ei meenuta natukenegi neid jooke, mida kohalikud Eesti tootjad poole liitrises plekkpurgis siidri nime all müüvad.

Siiani tulnud tagasisidest.
Neid jooke on proovinud peamiselt mu sõprusringkond ja nad arvatavasti ei taha mulle otse väga halvasti öelda. Seega pole tagasiside just liiga adekvaatne ning ülistussõnu ritta ei lao, pigem paar lauset eelistustest. Kuiv variant on olnud pigem selline veini-inimeste lemmikum (inimesed, kes saavad aru, mis vahe on sõnaühenditel vin-de-pay... ja appelacion controllé) ning minusugustele mühkamitele (loe: tavalelus õllesõpradele) meeldib pigem see veidi magusam ja nö toorem variant. Samas mõlemad joogid on tunnistatud joogikõlblikuks nii minu enese, minu kalli musi, ningi ka minu sõprade poolt. Igasugu lisaarvamused kommentaaride näol on ka teretulnud. Kasvõi juba sellepärast, et saan teada, et peale minu enda loeb seda ploogi veel keegi.

4 kommentaari:

  1. Tere. Minu siiani läbiviidud siidriteod erinevad oluliselt sinu tehtust. Mina olen saanud täitsa hea maitsega siidri kätte nii et pannud õllevinkusse 3/4 värsket õunamahla ja lasknud ilma kaaneta, rätik peal seista ööpäev ja seejärel kinni pannud. Seejärel lasknud soojas käia paar nädalat ja siis külma paariks kuuks. Ma ei tea kas see päris õige siider on aga maitselt täpselt sama nagu selveris müüdav 60 kroonine 750ml välismaa siider.

    VastaKustuta
  2. Muidugi on see siider. Eriti kui veel maitseb samamoodi nagu poes müüdav.

    Metsiku pärmiga (mitte eraldi kultuurpärmi lisades) pidi siider (ja ka vein) kauem käima ja ka selginema ning sarnane tulemus ei ole nii kindlalt garanteeritud (et tuleks täpselt sama maitsega).

    Mul mulli sisse ajades läks siider häguseks ja ei ole tahtnud siiani selgineda. Aga võibolla pean lihtsalt kauem ootama. Kuidas sul?

    VastaKustuta
  3. Minul juhtus koguni nii, et villisin augustikuus keedetud õunamahla Sillamäe kolmeliitristesse pudelitesse. Ühes pudelis oli igati tavaline normaalne mahl. Teises pudelis avastasin jaanuari lõpul igati heamaitselise, kerge gaasiga siidri. Mis juhtus, ei tea. Aga väga tahaks teada.

    VastaKustuta
  4. Kui sillamäe kolmeliitrised on õllepudelid, võis pärm sealt pärit olla. Muidu oli pärm õhust pärit. Aga tundus, et juhtus käärimine ideaaltingimustel. Võta kätte ja proovi see sügis juba päriselt osa siidriks teha. Võid ka ainult 1 purgi /pudeliga alustada. Katsetamine on mõnus.

    VastaKustuta