esmaspäev, 12. september 2011

Martin: Rabarverivein pudelis

Ka minu rabarberivein sai piisavalt küpseks, et panna ta pudelitesse. Ja mida muud ühel kenal pühapäevaõhtul ikka teha, kui villida veini ringi.

Tulemuseks oli midagi väga üllatavat. Seekord mitte heas mõttes. Nimelt on vein liiga kange. Lõhnas on tunda alkoholi ja maitses lööb samuti just see esimesena välja. Kaifolt laenatud mõõduk näitas veini kanguseks 17 kraadi.

Aga natuke täpsemalt siis. Peale tugeva alkoholi on veinis ka üht-teist head. Lõhn on lausa super. Minna kõrvalt ütles, et lõhn on nagu täitsa viinamarjaveinil. Meenutab talle Sauvignon Blanci - tsitruseline ja veidi ka toores tikker. Minu kergelt nohune nina nii hea ei ole. Ma ütleks, et on nagu vast pressitud värskel rabarberimahlal.

Limpsin seda veini mineraalvee ja jääga. Lasen enne veel veidi seista ka. Ilma segab alkoholi sisaldus liialt. Jahedalt ja veega on maitse kohe päris hea. Rabarber on korralikult tunda. Nagu ka lõhnas, on maitses väga värskeid nüansse. Kui midagi, siis veidi võiks olla jook magusama alatooniga. Võib-olla aitaks see ka suuremat alkoholisisaldust veidi peita.

Väljanägemine jätab soovida. Hoolimata selitajate kasutamisest jook päris selgeks ei läinud. Vein jäi kergelt hägune. Toonilt meenutab Kagu-Euroopa veidi kollakaid "valgeid" veine, kui seda hägusust ei oleks. Kõik see kena roosa värv, mis käärimise alguses mulle nii meeldis, on veinist kadunud.

Proovisin esimest korda veini teha millestki muust, kui meest. See tähendas, et suhkrut tuli käsitsi ise mahlale lisada. Mõõtmistulemused käärima pannes näitasid suhteliselt madalat suhkrusisaldust ja seepärast segasin peale kolme päeva käimist 20% suhkrusiirupit virdele juurde. Minu kõikide arvestuste kohaselt oleks pidanud suhkrusisalduse nulli jõudes tulema jook maksimaalselt 14 kraadine, kuid ma ei arvestanud võimalusega, et käärimisel võib skaala miinusesse minna. Nii see vein liiga kange tuligi.

Kui kogemusi pole, siis ei ole head nahka oodata, kui näpuga järge ei aja retseptis ja proovid umbes matti võtta korraga paarist erinevast retseptist. Järgmine kord paremini!

8 kommentaari:

  1. Höööh... meenus kohe see minu suvine ekperiment suhkru ja sooja külmkapiga, kui otsustas plahvatada plastikpudel barbariga.

    Ädine pilt kuskil ehvportaalis Life Happens halbumis.

    VastaKustuta
  2. Väike pauk näkku nüüd ja siis on tavapärane, kui palju erinevaid asju kääritad. Mis katseid sa tegid täpsemalt? Ja miks su külmkapp soe on?

    VastaKustuta
  3. olioli väike pauk. mõne pöidla liigese oleks vabalt ära nüsinud. tõin saaremaalt suht kangeks käärind mõdu, kuhu läks natu mett hulka, et mekisem ja suts magusam oleks (oli algse suhkru ära söönd). Saaremaalt loksutades Talina. Ja siis jäid tühjalt seisvasse sooja külmkappi ajutiselt hoiule. Aga ma unustasin nad sinna... um 3-4 päevaks... 30 sekki enne välja võtmise plaani krempel plahvatas.

    Aga kapp oli soe, sest ta oli "katki". Tegelikult oli katki vargapesa, mis käivitumise hetkel mingi lahenduse tõttu läbi kärssas. Ei tulnd selle pealegi. Jelektrik rääkis üldse, et seaduse kohaselt ei tohi ühtegi kodumasinat mujale kui otse seina panna. Veel enam, ilma EE'ga kokkuleppimata ei tohi üldse kodumasianid elektrivõrku ühendada. A miskil põhjusel keegi ei tea sellest muhvigi, ee vaikitab ka maha.

    Vargapesade kvaliteedi jutu peale läksid ihu karvad püsti. Ja kui üldse pikendusjuhtmega ega ühendada, siis alati esimesse auku, seal mahapõlemise variant väiksem.

    VastaKustuta
  4. Ise tegid mõdu? Oli hea mõdu? Miks ei ole me veel sel teemal muljeid vahetanud? Mismõttes sa mett hiljem sisse panid... Kas tapsid ennem pärmi?

    Aga kui plahvatas kapis, olid vist kaod pisemad. Ei pidanud kogu majapidamist koristama sellepärast korraga. Ja põidlad vist ka alles tänu sellele:)

    VastaKustuta
  5. See kange alkooholi maitse kaob ajapikku ehk siis seistes läheb mahedamaks ja paremaks. Paari kuu pärast võiks proovida.

    Selle selitamise kohta ütlen nii palju, et minul esimese korraga (loe: esimese nädalaga) ei õnnestunud ka selgeks saada, selle peale ma võtsin pudeli kätte ja loksutasin üsna korralikult, mille peale jätsin veel nädalaks seisma. Lõpptulemusega rahul, vein muutus kistalselt selgeks. Eks ta pudelis seistes ja oma joogikorda oodates selgineb veelgi. Ühe pudeli olin pannud peale esimese nädal selistamist pudelisse, see muutus ka kristalselt selgeks. Sade oli langenud põhja. Pihlakavein pidi üldse alles aastaga selgeks minema.

    VastaKustuta
  6. Mõdu koha pealt on mul hästi äraproovitud retsept pakkuda: http://veiniveeb.blogspot.com/2012/04/kuusekasvumodu.html

    VastaKustuta
  7. Veel üks ajaveeb, kus on kodused joogid :)
    Peale sessi loen läbi! :D
    Mõdu pole minu arusaamist mööda mõdu, kui seal alkoholi pole. Mõdu on minu arusaamist mööda traditsiooniliselt olnud ikka meevein ja mis vein see ilma kraadita ikka on :)

    VastaKustuta
  8. Oota pisut, küll ta kangeks läheb ;)

    VastaKustuta