Maitse on hapu, mulle meeldib. Kallan veini ämbrisse, et käärimise tagajärjel tekkinud jäägid pudelist välja pesta. Kõhklemata valan käärimisepeataja kotikese sisu ämbrisse, mille järel tuleb kuuldavale korralik susin, umbes nii nagu vitamiini või lahustuvat asperiini lahustaks klaasis vees. Valan ühest nõust teise, et süsihappegaas välja saada. See järel lisan pudelisse selitaja (ränihape) kotikese, mille peale kadus ilus roosa värv, vein muutus selliseks kollakaks-beeziks. Järgmisel

08.september. Vein on nüüd peale korralikku loksutamist ja pisut üle nädala aja seismist muutunud kauaoodatult läbipaistvaks. On aeg üle pikkade aastate taas tehtud vein pudeldada. Enne seda valan veini selitaja sette pealt ära ämbrisse, et lisada mõned grammid maitseomaduste parandamiseks pisut suhkrut. Ja nii saigi korgi alla pandud 13 pudelit rabarberi veini.
PS. Kui järgmise aasta kevadel peaks uueks rabarberiveini tegemiseks minema, siis lisan umbes ühe liitri jagu punase peedi mahla hulka ehk siis ilus roosa värv säilib. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar