kAiFo: Katsetan Muntonsi konsentraadist õlut teha

Viimasel ajal kuulen üha enam siit ja sealt inimestest, kes tegelevad hobi korras kääritamise teel alkohoolsete jookide valmistamisega. See tuleneb ilmselt fenomenist - seda mida teed sina, hakkad nägema ka neid, kes seda veel teevad. See ei käi mitte ainult koduste jookide valmistamise kohta vaid kõikide muude hobide kohta. Kui mina alustasin eelmisel aastal koduste jookidega katsetamist teadsin vaid ühte, tegelikult kahte inimest, kes sellega tegelevad. Eelmise aasta augustist on tänaseks ilmunud neid tegijaid oluliselt rohkem ja seal juures on üllatama panev fakt, et nad on tegelenud sellega juba 5-10 aastat. Ja see ring kasvab ja kasvab. Aga see selleks, nüüd asja juurde.

Mõnda aega tagasi võis sellest blogist leida ühe postituse, kus Martin proovis teha "konservist" siidrit. Konserv tähendab tavaliselt ühte purgitäit vastavat kontsentraati, millele vaja lisada vesi, suhkur ja pärm. Oodata natukene aega ehk siis kääritada ja villida pudelisse. Täpselt nii lihtne see ongi. Tahtsin teada, kas õllekonservist st kontsentraadist on võimalik sama lihtsalt teha õlut ning kuidas on ta võrreldav poe kraamiga.

Kogu lugu sai alguse eelmise aasta augusti kuus, kui mul oli veel ahvivaimustus koduste jookide tegemiste osas. Kõik oli nii uus ja põnev. Tahtsin kõike ja korraga proovida. Ja pealegi sai ju äsja käima pandud ka rabarberivein. Nii kolasin Bauhofis ja ostsin puuduolevat veini tegemise varustust ja nägin ühte õllekontsentraati Muntons Bitter. Ta seisis seal nii üksikult, et ei saanud külma kõhuga mööda kõndida ning haarasin viimase konservi enda käevangu. Kuna Martin on olnud tublim, kui mina, siis ma üksikasjalikult kirjeldama ei hakka, kuidas ma konservist õlut tegin. Seda, kuidas konservist õlut teha, võite lugeda tema õpetlikust postitusest. Üldiselt tegin põhimõtteliselt täpselt nii nagu oli kirjutatud purgi peal olevale juhendile. Ainsa vahena, et toona, minul ei olnud suuremat nõud, kui 20L klaaspudel (kurguni liiter paar rohkem), siis selles osas sai tehtud mööndus ja lisatud vähem vett. Õlu hakkas väga kiiresti käima ja kontrollisin nädala pärast näitu, kõik klapib. Oli aeg villima hakata. Peab tõdema, et villimine kulges suhteliselt lõbusas meeleolus, kuna mitmeid kordi sai seda väärt kraami mekitud ja nagu alkohol ikka, hakkab ta ükskord pähe. Kokku sain täpselt 40 pudelit, mis teeb 20L ning põhja jäi ligikaudu liitri paari jagu "surnud" setet. Teadupärast peaks taoliselt tehtud õllel laskma seista vähemalt 3 nädalat või rohkemgi, siis ei suutnud ma juba nädal peale villimist ennast tagasi hoida ja avasin esimese pudeli. Maitse oli hea, kuid oli tunda, et siiski pisut toore võitu, mull ja vaht olid veel tagasihoidlikud. Paar nädalat veel hiljem avasin juba järgmised paar õllepudelit ja selleks hetkeks oli juba päris kõva "vurtsu" e. mulli sisse võtnud, vahutas ka päris mehiselt. Kuna ühte pudelit avades viskas traadist portselani korgi suure paugu ja kaarega paari meetri kaugusele vastu seina, siis kartsin, et kui kauem õlu mul seisab, siis hakkavad pudelid mul plahvatama.

Leidsin kiire lahenduse ja kutsusin sõbrad appi. Peab tõdema, et tagasiside oli üllatavalt positiivne ja vingus nägu keegi ei teinud. Mõned pudelid jäid alles ja mida kauem ta seisis, seda paremaks muutus. Kellele meeldib inglise tüüpi punakad ning bitter tüüpi õlled, siis see on kindlasti, mida võiks proovida ning soovitan vett paari liitri jagu vähem lisada, kui seda purgi peal õpetuses.

Teiseks õllekontsentraadi valikuks oli Muntonsi Mexican Cerveza. Kuna mulle meeldivad nn "Corona" tüüpi õlled, siis ootused olid kõrged. Pealegi selle saamislugu on ka üsnagi huvitav. Lühidalt võiks öelda, et minu sünnipäeval septembris juhtus üks väike õnnetus ühe arvutiga. Õlut läks klaviatuuri peale. Tänu veekindlale korpusele, midagi hullu ei juhtunud, ainult paar nuppu ei funktsioneerinud korralikult, mis vahetati ilusasti garantiikorras ära. Läks hästi. See kes, kogemata õlle peale ajas tundis muret, et kas ja kuidas ning mis nüüd saab. Ta oli nõus kõik kulud kinni maksma. Kuna kulusid otseselt ei tekkinud, tahtis ta tüli tekitamise tõttu siiski asjaolusid korvata. Mina mõtlesin, et no olgu peale ja sõrgu vastu ei aja. Kui tahab siis tahab ja las toob siis mulle õllekontsentraadi. See õlu sai tehtud samal põhimõttel ja samade kogustega, mis eelminegi, kuigi lisasin 200 grammi rohkem suhkrut. Praegu arvan, et mida rohkem suhkrut lisada, seda mõrkjamaks lõpptulemus muutub. Tõepoolest, maitse on üsna mõru ja pole vähimatki märki nö traditsioonilise kerge mehhiko õllest. Järgmisel korral ma paneksin õige koguse suhkrut ja lisaksin oluliselt rohkem vett, mis peaks tegema temast just selle õige ja kerge maitselise mehhiko õlle. Täna on mul veel alles jäänud 8 pudelit seda "karmi" õlut. Peab mainima, et sellel õllel on väga võimas vaht ja korralik mull sees. Kui välja kallata, siis vaht püsib veel oma 20 minutit vähemalt kannus.

Ei ole mina veel näinud ühtegi poe õlut, millel vaht nii kaua mütsina peal püsiks.

Kokkuvõttes võiks öelda, et mõlemad õlled on tegelikult väga heade iseloomude ja maitsetega (vähemalt minu arust), väga kiiresti läksid selgeks ja kõlbavad juua juba 2 nädala möödudes kogu tegemise protsessi algusest alates, kuid mida kauem seisab, seda parem on, see on kindel. Tänase seisuga on kiired ajad möödas, õlu sisuliselt otsas ning on tekkinud taas vajadus uute kontsentraatidega katsetama hakata. Nii palju võin välja hõigata, et järgmisel korral tulevad võistlustulle Muntons Lager ja Coopers Lager. Kuna targad raamatud soovitavad asendada suhkur maltoosaga, mis pidi andma oluliselt sisukama maitseelamuse, siis proovin ka mina selle variandi ära, seda küll kodumaise toodanuga. Tegelikult on igal õllekontsentraadi tootjal olemas maltoosad, mida lisada enda õllekontsentraatidele huvitavama maitseelamuste saamiseks. Tavaliselt on neid 4 erinevat varianti - heledale, punasele, tumedale ja nisu õllele.