esmaspäev, 13. august 2012

Martin: Amber ale

On ju tore, kui külmkappi tekivad ise mingid huvitavad õlled? Minule igatahes väga sobib, kui nii juhtub. Peale viimast õlle-maitsmise postitust võttis minuga ühendust Kaarel ja pakkus välja mõned õlled vahetada. Nii saigi tehtud. Suvi on hullult kiire aeg olnud ja Kaarli toodud õlled on nüüd pikalt oodanud, aga nüüd kukkus ühe nende tund - esimesena haarasin pudeli, millele peale Amber Ale kirjutatud.

Väga klassikaline amber! Esimese asjana lõi ninna mõnus karamelline lõhn. Värviks minu hindamisskaala järgi ca 17, klaariks ei olnud läinud. Maitselt meenutab veidi Newcastle Brown Ale'i, kuid veidi pehmem. Kindlasti aitab pehmel maitsel esile tulla vähene gaas, mis antud õlle juures väga sümpatiseerib. Kangusega on aga asjad nii, et peale poolt klaasi tuli väike sumin juba - ei tea kas ongi nii kange? :-)

teisipäev, 3. juuli 2012

Martin: Kuidas sinu õhtu möödus?

Mis sa õhtul tegid? Ühendasid meeldiva kasulikuga? Olid asjalik ja tubli? Aitasid kellelgi miskit teha? Olid niisama tore? Veetsid kenasti aega? Nautisid kogu õhtut?

Mina mitte! Pesin ja võtsin sildid ära 41'lt pudelilt. Kaks pudelit viskasin kõrvale ja panin prükki minema - nii kõvasti olid need sildid kinni. Sellistel päevadel mõtlen ma tõsiselt, miks ma seda kõike teen...

Aga siis tuleb see päev, kui nendesse pudelitesse minev rabarberivein on neis samades pudelites valmis küpsenud ja siis ma tean! Vahvat suve!

reede, 15. juuni 2012

Martin: Tume

Veel üks põnev leid. Kahjuks ka viimane :)

Nimeks pudeli peal on TUME. Värvus on 32 kanti, aga punakam. Siiski päris tume. Telefoni vägu tõttu paistab tumedam. Samuti nagu eelmise postituse üllatuskülaline, puudub mul ka selle kontkreetse õlle kohta igasugune mälestus - mis, millal ja kuidas. Ka see pudel on pikalt oodanud sessi lõppu ja vabamat õhtut. Ning vahepeal mahtus mulle pähe vaid matemaatika.

Õlle hindamisega juhtus sedamoodi hapusti, et see sai enne otsa, kui ma suutsin midagi ära kirjutada. Niipalju vaid, et mu elukaaslane ütles: nagu poeõlu.

kAiFo, kAiFo: mis see oli :)?

Kõikidele lugejatele, kes ise õlut teevad: kui teil on veidi oma toodangut üle, andke julgelt märku. Maitsen hea meelega õlut ja soovi korral teen oma ajaveebis reklaami.  :)

neljapäev, 14. juuni 2012

Martin: GHBeer

Tekkis tunne, et jooks täna ühe õlle. Külmkapi lahti tehes vaatas esimesena vastu portselankorgiga pudel, millel peal kirjas GHBeer!

Pead hoidis GHBeert paar minutit kenasti, siis hakkasin isuga jooma ja pele seda vajus pea kiirelt ära.Vahurante ei jäta.

Värvus on 13-14 kanti. Läbipaistvus hea, kuid mitte perfektne.

Kehaks oleks nagu ale, aga veidi meenutab laagrit. Ju on toas tehtud laagrikonserv ale pärmiga.

Humal on keskmisest tugevam. Veidi tsitruseline, aga ära ei tunne. Kas konservile on miskit juurde keedetud?

Tean, et see pudel on sealt kapist mind vaadanud juba kindlasti terve kuu või veidi peale. Ju see kAiFo oli, kes selle tõi (teised eriti ei too õlut veel, aga samas võiks...). Aga mis see täpsemalt on, seda ma ei tea. Sai kiirelt otsa igatahes...

kolmapäev, 18. aprill 2012

Martin: Kaifo Muntons Lager


Kaifo tegi ükskord õlut kahest erinevast kontsentraadist korraga, kahe erineva magusainega. Kokku sai seega neli sorti õlut. Coopersi laagreid ma juba kirjeldasin. Nüüd siis on Muntonsite kord.


Kindlasti oleks parema ja objektiivsema mulje andnud see, kui oleksin jõudnud ka käesoleva hindamise kiiremalt ette võtta. Nüüd on eelmistest proovimisest üle kuu möödas ja maitse ei meenu enam nii täpselt. Aga asja kallale!


neljapäev, 15. märts 2012

kAiFo: kolme kalja test


Käisin ühel päeval Prismast endale leiva- ja õlleteo jaoks maltoosat varumas ning nägin Rakvere maltoosa kõrval vene kirjadega poole liitrist purgikest. Purgi peale oli kirjutatud "концентрат квасного сусла" ehk siis maaletooja oli selle tõlkinud kui, kaljavirde kontsentraat (linnaseekstrakt). Kuigi tean, et venelased oskavad üsna hästi teha elavaid õllesid ja mitte väga ammu Moskvas käies sain proovida lapsepõlvest tuttava maitsega kalja. Kõigest sellest, tekkis minul mõte, et peaks järele proovima. Asja põnevamaks tehes, tuli osta võrdluseks kõrvale veel Nordicu kodukalja pakk ning Pere kalja- ja õllepulber, et siis vaadata, millest kõige parem kali tuleb.

laupäev, 3. märts 2012

kAiFo: Coopers ja Muntons Lager kontsentraadid

Taustaks nii palju, et ühel minevikus toimunud vestluse käigus tuli jutuks Martiniga õlletegu ja raamat, mida ta lugenud oli. Nimelt rääkis ta mulle, et õlut võib teha ka nii, et suhkru asemel lisad maltoosat e linnaseekstrakti. Tellisin ka omale selle John J. Palmeri raamatu, mille pealkirjaks oli How to Brew. Väärt raamat, nii algajale, kui juba kogenenule õllepruulijale. Jah, tõepoolest, linnaseekstrakti võib panna suhkru asemel, kuid tuleks arvestada ühe väikese nüansiga. Nimelt tuleb panna maltoosat võrreldes suhkruga etteantud kogusest pisut enam. Kui sul on hüdromeeter, siis saad  kangust ise vastavalt vajadusele timmida, kuid üle ei tohi pingutada, sest liigne alkohol võib maitseomadused tasakaalust välja lüüa. Kes teeb seda jooki pähe hakkamise eesmärgil, siis lasku aga käia!

teisipäev, 21. veebruar 2012

Martin: Coopers Lager

Kaifo tegi hiljuti õlut. Ta pole sellekohast sissekannet veel(?) teinud. Muide ta on üleüldse laisk blogija. Ka mina pole usin, kuid siiski jõuan end tihemini kokku võtta. Sissekanne tuleb minu poolt, sest osaliselt olin ka ise idee sünni juures ja teiseks sain seda õlut proovida.

Väga täpset infot, kuidas see tegu toimus mul ei ole. Igatahes Kaifo viimane õlletegu kokkuvõtvalt: tegi kahest erinevast kontsentraadist kahe erineva suhkruga. Sortideks olid Coopers Lager ja Muntons Lager. Üks suhkur oli vedel, teine mitte. Kõrval oleval pildil on Coopers vedela suhkruga.

Kui on aega pikemalt ja soovin suuremat elamust ja satun korraliku valikuga kohta, haaran viimasel ajal mõne import-dunkli. Aga üldiselt joon meeleldi janu pärast laagri või kaks. Seega ootasin sellest teost midagi mõnusat ja meeldivat. Eriti ma ei pettunudki.

pühapäev, 15. jaanuar 2012

kAiFo: Katsetan Muntonsi konsentraadist õlut teha

Viimasel ajal kuulen üha enam siit ja sealt inimestest, kes tegelevad hobi korras kääritamise teel alkohoolsete jookide valmistamisega. See tuleneb ilmselt fenomenist - seda mida teed sina, hakkad nägema ka neid, kes seda veel teevad. See ei käi mitte ainult koduste jookide valmistamise kohta vaid kõikide muude hobide kohta. Kui mina alustasin eelmisel aastal koduste jookidega katsetamist teadsin vaid ühte, tegelikult kahte inimest, kes sellega tegelevad. Eelmise aasta augustist on tänaseks ilmunud neid tegijaid oluliselt rohkem ja seal juures on üllatama panev fakt, et nad on tegelenud sellega juba 5-10 aastat. Ja see ring kasvab ja kasvab. Aga see selleks, nüüd asja juurde.

Mõnda aega tagasi võis sellest blogist leida ühe postituse, kus Martin proovis teha "konservist" siidrit. Konserv tähendab tavaliselt ühte purgitäit vastavat kontsentraati, millele vaja lisada vesi, suhkur ja pärm. Oodata natukene aega ehk siis kääritada ja villida pudelisse. Täpselt nii lihtne see ongi. Tahtsin teada, kas õllekonservist st kontsentraadist on võimalik sama lihtsalt teha õlut ning kuidas on ta võrreldav poe kraamiga.

Kogu lugu sai alguse eelmise aasta augusti kuus, kui

neljapäev, 12. jaanuar 2012

Martin: Muntons wheat vs klassikaline koduõlu õlleleivast

Ükspäev ammu-ammu tagasi, nägin trepikojas naabrite ukse juures seismas õlleankrut. Enam ei meenu, kas käes olid poekotid, laps või olin ma millegi muuga hõivatud - fikseerisin nähtu, kuid too hetk rohkem selle peale ei reageerinud. Kuu või paar hiljem nägin trepikojas, kuidas R oma ratast gaasitoru külge aheldas ja kuna ei olnud poekotte, last või muid segavaid faktoreid, pärisin tema käest järele - et kes siis ikkagi õlut teeb ja kuidas. Sain teada, et R teeb ja õlleleivast. Minu jaoks uudne värk - tahtsin kaema minna - lubati teada anda.