Kuvatud on postitused sildiga ale. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ale. Kuva kõik postitused

neljapäev, 30. jaanuar 2014

Martin: Kokkuvõte õlleaastast 2013

Sissekandeid siia ajaveebi pole eelmisel aasta väga palju olnud. Mitte, et ma poleks õlut teinud. Vastupidi. Õlut jõudsin täitsa teha, aga kuidagi ei jõudnud arvutisse, et ajaveebi sissekandeid teha.

Minu jaoks oli 2013 kindlasti Ale tüüpi õlle aasta. Kokku sai tehtud kuus laari Ale tüüpi õlut. Arvestuslikult veidi peale 200 liitrit koguses. Katsetasin mõrudusi IBU 20st kuni 50ni. Alkoholisisaldust 4,5 kuni 7,5%. Paljud tehtud ainult Saaremaal kasvatatud linnastest. Humalad oli peamiselt välismaised. Keskmiselt vaireerusid õlled värvilt kuue ja viieteistkümne vahel. Üks suurem laar sai pruulitud klassikalist Saaremaa stiili (lahtiselt puunõudes). Enamik siiski traditsioonilist korteripruuli stiili (pisikese poti ja 30L pruulimisämbriga).

Tänast postitust ajendas mind kirjutama soov olla mõtetes teiega @Arnel, @Erkki, @Pavel, @Joonas (ja võimalus, et üks lastest juba magab öö-und @18:15! ja teine alles ärkas ja chillib omaette). Juuli 2013 lõpupoole alustatud Iti (pildil) maitseb endiselt hea - olengi mõtetes teiega! Kuigi selle postituse lõppu tipin juba laps süles, püsti seistes ja ühe näpuga ...

pühapäev, 26. jaanuar 2014

Martin: Toomas tegi õlut

Toomas andis detsembris, enne välismaale minekut mulle ühe õlle. Palus kindlasti kaks nädalat oodata. Et kuna ta on kaua välismaal, siis ei saa ta õigel ajal seda õlut mulla anda. Kõik kena, panin külmkappi ootele. Aga läks nagu tavaliselt. Otseloomulikult unustasin ma toodud õlle ja kahe nädala asemel ootas see kuus nädalat. Hea seegi, et nii vähe? Üks Kaarli toodud õlu ootas üle aasta.

Nime mulle ei avadatud. Toomas, kas sa nimetad oma pruule kuidagi?

Esimene asi, mis välja valades paistab, on metsik vaht. See müts, mis pildid näha, jäi nii kauaks peale seisma, et ma lõppeks pidin selle noaga maha lõikama, et saaks õlle kallale asuda.

Kuiv-humalatamine lõi kohe klaasi suule tõstes ninna (ma loodan, et panin täppi sellega). Väga hea magus humala lõhn on sellel margil. Keetsin ise just hommiku otsa ise linnaseid ning humalaid, aga see lööb kõvasti toas juba veidi lahjeneva humala aroomi üle. Lilled, tsitrused ja veidi vanilje pudingit. Tundub nagu oleks vähemasti üks humalatest mingi klassikaline ameeriklane (Cascade või Amarillo?). Aga midagi vist on veel.

Keha on selle buketi kohta veidi nõrk. Seda oleks vähema humala kohta täiesti piisavalt. Kuid see peadpööritav ja kergelt hullutav humalasegu nõuab minu meelest veidi rohkem. Maitsed oleksid nagu enamvähem tasakaalis, kuid veidi "paksem" peaks see õlu olema!

Värvuseks hindan oma skaala järgi 16. Mulli on täpselt parasjagu. Kui ma ei teaks, et siin konservi on kasutatud, siis ma seda välja ei loeks. Kui sa raatsid jagada, mida sa põhjaks kasutad - on teretulnud!

Toomas, ma saan aru, miks naabrimees kogu õlle su reisil oleku ajal ära jõi. Ma oleksin ka nii teinud. Sest mulle meeldib see õlu!


neljapäev, 27. juuni 2013

Martin: Tõmmu kaunitar Eve

Varasemalt kirjutasin õlle peale lühendeid linnase ja humalasortidest, lisades juurde numbreid laagerduspäevade ning käärimiseks vajaliku lisasuhkru kogustega. Üks hetk meenutasid need keerulisi ja ohtlikke keemilisi ühendeid ning et saada külmkappi avades kiiresti selgusele, mis õllega on tegemist, alustasin veidi tagasi nende nimetamist võimalikult lühikeste, ent meeldejäävate nimedega.

Sedakorda on valmis saanud Eve nimeline õlu. Esimest korda ei ole tegemist laagrikarva heleda õllega. Vastu valgust vaadates hindan õllede värvi hindamise skaalal numbriks 25 või 26. Ilus punakas toon on sellel tumedusel juures. Värv meeldib mulle VÄGA. Siiani on vist rekord tumedus napilt alla 20, nii et erineb juba väljanägemise järgi kõvasti minu "klassika"st.

reede, 21. juuni 2013

Põnev õlu

Minuni jõudis tänu headele inimestele kõrval pildil olev õlu. Pealkirjaks Eestimaine käsitööõlu ja suuremalt tellija(?) nimi. Väga pisikeses kirjas on juurde mainitud "Metsamees OÜ, Norbby küla, Vormis vald".

Mul on selle õllega seoses ainult ühel teemal küsimusi - kus te olete siiani olnud? Ja kus kaudu teie õlut veel saab (osta?)?

Kui proovida viimast Google kaudu leida, siis küla otsides pakutakse tulemusi vaid Norrby küla kohta (sildil pisike typo). kA firma ise on ka hästi peidetud - kõik viited otsingus on pigem Lõuna-Eestisse, kui Lääne-Eestisse.

Ma ei ole ammu midagi nii head ei saanud ega teha suutnud. Minu maitsemeeli on tabatud väga täpselt.  Nii et kõik vihjed, mis aitavad leida tegija ning teada saada, kuidas sellist õlut veel leiab - on väga teretulnud.

Ka lisan ma hea meelega siinsele postitusele õllemeistri kontaktid, kui keegi peale sildil oleva ettevõtte soovib ka oma tellimuse(d) teha.

pühapäev, 28. aprill 2013

Martin: Evaga on kõik, Ave kord

Evaga sai kõik ühele poole juba tegelikult mitu nädalat tagasi. Oli hea, kuni see kestis, nüüd on aga see paraku läbi. Ja tuleb hakkama saada sellega mis on. Õnneks sai kohe peale Evat Ave tarbimiskõlbulikuks ja ei pidanud kaua üksildust kannatama.

Ave on püss! Eva oli ikka Ave kõrval selline sulnis, tagasihoidlik, lahke naeratusega tore sõbralik tegelane. Ave aga ei jää nurka ootama, kuniks sa teda kõnetad, vaid hüppab kohe kaela ning hakkab õpetama, mis ja kuidas teha.

Järgmine sõber saab kindlasti olema veidi leebem, kui ka Avega suhe peaks lõppema mingi hetk. Hetkel ei ole ma kindel, kas ma arvutasin midagi valesti või mõõtsin midagi valesti. Mulle muidu meeldivad sarnased seltsilised, kuid veidi olen siiski vist üle piiri läinud seekord.

pühapäev, 17. veebruar 2013

Martin: Eva

Kui eksamisessioon oli juba peaagu läbi ja kallis perekond oli veel Lääne-Eesti saarestikus puhkamas, meenus mulle üks hommik ärgates, et mul on pööningul kotitäis vilja, külmkapis ports humalat ning üks pisike pakk pärmi. Kõik need komponendid on vist pea aasta oodanud seda hetke, et oleks nädalavahetus ning ei oleks liiga palju toimetamist. Umbes kuu aega tagasi see hetk saabuski.

Tassisin viljakoti ja kauaks tolmu koguma jäänud õllenõud kööki, võtsin külmkapist pärmi ning humala ja istusin mitmeks tunniks arvuti ette :-)

esmaspäev, 13. august 2012

Martin: Amber ale

On ju tore, kui külmkappi tekivad ise mingid huvitavad õlled? Minule igatahes väga sobib, kui nii juhtub. Peale viimast õlle-maitsmise postitust võttis minuga ühendust Kaarel ja pakkus välja mõned õlled vahetada. Nii saigi tehtud. Suvi on hullult kiire aeg olnud ja Kaarli toodud õlled on nüüd pikalt oodanud, aga nüüd kukkus ühe nende tund - esimesena haarasin pudeli, millele peale Amber Ale kirjutatud.

Väga klassikaline amber! Esimese asjana lõi ninna mõnus karamelline lõhn. Värviks minu hindamisskaala järgi ca 17, klaariks ei olnud läinud. Maitselt meenutab veidi Newcastle Brown Ale'i, kuid veidi pehmem. Kindlasti aitab pehmel maitsel esile tulla vähene gaas, mis antud õlle juures väga sümpatiseerib. Kangusega on aga asjad nii, et peale poolt klaasi tuli väike sumin juba - ei tea kas ongi nii kange? :-)

neljapäev, 14. juuni 2012

Martin: GHBeer

Tekkis tunne, et jooks täna ühe õlle. Külmkapi lahti tehes vaatas esimesena vastu portselankorgiga pudel, millel peal kirjas GHBeer!

Pead hoidis GHBeert paar minutit kenasti, siis hakkasin isuga jooma ja pele seda vajus pea kiirelt ära.Vahurante ei jäta.

Värvus on 13-14 kanti. Läbipaistvus hea, kuid mitte perfektne.

Kehaks oleks nagu ale, aga veidi meenutab laagrit. Ju on toas tehtud laagrikonserv ale pärmiga.

Humal on keskmisest tugevam. Veidi tsitruseline, aga ära ei tunne. Kas konservile on miskit juurde keedetud?

Tean, et see pudel on sealt kapist mind vaadanud juba kindlasti terve kuu või veidi peale. Ju see kAiFo oli, kes selle tõi (teised eriti ei too õlut veel, aga samas võiks...). Aga mis see täpsemalt on, seda ma ei tea. Sai kiirelt otsa igatahes...

teisipäev, 2. november 2010

Martin: Aastalõpu ölle(de) tegemine

Kevadise pruuli Klassika lõi kõvasti laineid nii kodus kui ka pruulimise võistlusel. See on siiani minu pruulimiste ajaloo jooksul ka kõige joodavam õlu meie Salme (Saaremaa) kodus. Oli fakt, et Klassika tuleb ka seekord. Klassikalise retsepti järgi ja klassikaliste komponentidega Klassika. Kääritatud klassikalises puutõrres ja loodetavasti peale käärimist ka klassikaliselt hea maitsega.

Minu pruulimise traditsioon on siiani ettenäinud, et kui õlut teen, teen kohe mitu erinevat korraga. Peale kõige klassikalisema Saaremaa koduõlle otsustasin seekord proovida teha ühe lihtsa ale tüüpi õlle, ühe lahja laagri ja proovida kätt oma esimese nisuõllega.