Martin: Nisuõlu 2010 sügispruul

Elu esimene katsetus nisuõllega läks sõna otseses mõttes hapusti. Õlu võttis kätte ja läks hapuks. Paraku ei olnud võimalik peale 4 päeva madalal toatemperatuuril laagerdumist õlut kehasse ümbervillida ja seda jahedasse laagerduma viia (nagu oli suur plaan). Spekulatsioon: Seoses nisuõlle väga palju madalamale humala sisaldusele, ei pidanud see jook pikale soojale temperatuurile vastu.

Peale esimest lonksu ei tekkinud isegi mõtet, et peaks jooki kuidagi poputama, mõõtma või pildistama. Kohe, kui õues veidi plusskraade tekkis, voolas see õlu(?)  taaskasutuse bioloogilisse ringlusse. Pilt on illustreeriv ja näitab mis toonis jook umbes oli.

Mu väga hea sõbra lemmikuteks on siiani olnud just blondid piigad (kui rääkida õlledest). Temale mõeldes võtan ma järgmisel teol kindlasti taas nisuõlle tegemist vajavate õllede nimekirja. Isiklikult olen võõrtootjate leeridest väga rahule jäänud paari dunkliga ning võibolla saab nisuõlu olema järgmisel katsetusel blondi asemel korralik brünett.

Martin: Klassika 2010 sügispruul.

-Üldine protseduur vastavalt äia õpetatud retseptile, nagu Salmel /Sõrves ikka seda tehakse.

-Linnased läksid liiga jahuks, sest ei leidnud õiget sõela veskile üles, kasutasime olemasolevat - mistüttu läksid linnased siiski liiga peeneks. Meski filtreerimisega oli samuti selle sama asja pärast probleeme.

-Filtreerimiseks sai seekord kasutatud rohkem kadakaid ning eriti palju just koos marjadega oksi.

-Lahtises puittõrres laagerdumise aega oli seekord vähem.

OG: 1054, FG: 1024; Pudelitesse ümbervillides lisasin veidi suhkrut ja erikaal tõusis korraks 8 pügala võrra. Lõplik alkoholi sisaldus ~5-6%.

Hea täidlane ja mõnusalt magus maitse. Veidi kadakasem, kui viimane, kevadine klassika. Värvus tume kuldne, aga hägune veidi. Ei selginenud pudelis seistes 3 kuuga. Eelmine vist oli veidi kangem, kuid kahjuks siis ma veel ei kirjutanud täpselt üles neid mõõte.

Pilt pole seekord tegelikult seotud. Hetkel ei ole võimalik tehnilistel põhjustel õiget pilti kasutada. Pildil on 2009 kevadine klassika, mis siiski suhteliselt ära selgines.

Martin: Mõdu - esimene tegelik õppetund

Eelmine mõdu sai minu enda arvates väga hea. Vähemasti see kangem ja pikemalt laagerdunud versioon nimega Hea Mõdu. Proovisin nüüd sarnast tulemus taas saavutada. Paraku tean juba laagerdumise alguses, ilma maitsmata, et see ei õnnestunud päris nii hästi.

Keetmine tore - appi olid tulnud kohe mitu sõpra - seltsis segasem. Teadupoolest võtab mõdukeetmine mitmeid tunde ja seekord möödusid need tunnid väga kiirelt. Sellest õhtust võib pajatada mitmeid lõbusaid jutte - kuid internetti ülestähendama neid siinkohal ei hakka. Märksõnadena lisan kodupruul ja lauamängud.

Martin: Konservist tekib joodav jook kergelt

Kirjutasin veidi aega tagasi sellest, et katsetan konservist korralikku jooki saada. Ja pean ütlema, et minu suureks üllatuseks saabki kena joogi. Ei midagi liiga erilist, aga joogi tegemiseks kulutatud aeg, raha ning vaev pöördvõrdelises suhtes joogi kvaliteediga on ikkagi päris muljetavaldav. Tundub nagu konservivennad teavad, mida nad teevad.

Kui pudelitesse ringivillimisel polnud siidrialgel ei nägu ega tegu, siis nädal enne manuaali järgset valmimist (kolm nädalat peale laagerdumise algushetke) oli jook täiesti arvestatav. Olid olemas nii nägu kui ka tegu.

Antud pilt ei pruugi kõige paremini edasi anda joogi nägu ega tegu, seepärast proovingi lahtikirjutada mõtted mis tekkisid konservijooki tehes ja hiljem degusteerides.

Martin: Siider ja mull

Minule isiklikult tasane siider ei istu. Ehk minu arvamuse kohaselt tuleb siidrile sisse ajada mull. Ja kui juba, siis juba. Ma olen pigem sellise progresseeruva mulli austaja, kui "kergelt gaseeritud" joogi austaja. Gaseeritud vee joojad saavad sellest aru: pigem Bonaqua, kui Saaremaa.

Seniste jookidele mullide sisseajamiste käigus on mul tekkinud arvamus, et kui ma õpiks mikrobioloogiat, öko-põllumajandust või mõnda vähemalt sama uhke nimega ainet, siis siidrile mahe-vahenditega õige mulli sisseajamisest võiks kirjutada lausa doktoritöö.

Pildil on kaks erinevat 2010 sügisesest õunamahlast pruulitud siidrit lähemal läbipaistvuse kontriollil. Veidi kirjeldasin neid juba postituses, kus kirjutasin hea siidri pikast valmimise ajast. Üks on päris klaar ja teine on isegi peale kahte kuud laagerdumist ikka osaliselt hägune. Mulli sisseajamine on muide kergem just sellele selgele. Miks? Ei oska öelda. Ma ei ole õppinud kahjuks ei mikrobioloogiat, öko-põllumajandust ega ka muud vähemalt sama uhke nimetusega ainet. Minu "talupoja" mõistus ütleks just risti-vastupidist.

Martin: Katsetus konservist korralikku jooki saada

Jaanuaris tuli mulle tugev pruulimisvajadus peale. Ma pole ju juba mitu kuud midagi uut hakkama pannud. Lisaks käivad sõbrad ka tihedalt külas ehk varud vähenevad siiani päris heas tempos.

Aiasaadustega on meil teadaolevalt talvel nadi ja 100% mahetoodangut teha võimalik ei ole. Sellest ka mõte proovida konservist siidrit teha.

Martin: Mõdu on päris hea!

Üle kuu aja oli mul kodus diivani kõrval pildil paistev võõrkeha.Vahepeal oli ta koos sõbraga meid kummitamas, hiljem siiski üksi. Esialgu segas mulksumine uudiste vaatamist, hiljem külalistetoas ööbivate külaliste magamist (palun vabandust). Tegin mõdu muide täiesti esimest korda. Nagu ikka, ei piirdnunud ma vaid lihtsalt mõdu tegemisega, vaid mul oli vaja proovida vähemalt kahte erinevat retsepti. Sain ka kaks täiesti erinevat tulemust.

Martin: Hea siider valmiski kaua

Lõpetasin siidrite tegemise kohta käiva postituse lõiguga: "Kuniks nendest ämbritest midagi hea siidri moodi välja pole tulnud, ei tasu minu juttu väga püha tõena arvestada. See on ainult teoreeriline siidritegemine ja võibolla sain ma asjadest valesti aru. Kui midagi välja ka tuleb, eks ma kriban siia juurde. Aga nagu pealkiri ütleb: hea siider valmib kaua.".

Kiirelt, etteruttavalt ja kokkuvõtvalt: Kaua tehtud kaunikene!

Martin: Sügisesed joogid on valmis proovimiseks

Patuga pooleks tunnistan, et olen selle postituse tegemist edasi lükanud halva vabandusega. Ma suutsin sügisel peale viimaseid mõõtmisi oma hüdromeetri ja mensuuri panna niiviisi vasakule, et neid ei ole olnud enam võimalik leida. Vabandasin endale tulemuste kirjapanekut sellega, et pole ju võimalik tulemusi ilma mõõtmata kirjeldada. Aga ma eksisin! Nüüd, kui ma  muretsesin endale uue hüdromeetri, jõudsin ma järeldusele, et see relv ei aita mind seekord kuigi palju.

Martin: Varustus

Teen pisikese galerii varustusest, mis siiani kogunenud on.

Keerasin omale vasktorust jahuti. Kohe esimesel korral, kui kasutasin, tundsin headmeelt sellest investeeringust.Kasutasin 8mm paksust toru.Väga täpselt aega ei võtnud, aga umbkaudu 20 minutit läks, et 30 liitrit virret 100 kraadi C pealt 21 peale jahutada. Samuti on selliseid kenasid emailpangesid kasutusel mitu. Ülemise triibu peal on täpselt 10L.