kAiFo: Katsetan Muntonsi konsentraadist õlut teha

Viimasel ajal kuulen üha enam siit ja sealt inimestest, kes tegelevad hobi korras kääritamise teel alkohoolsete jookide valmistamisega. See tuleneb ilmselt fenomenist - seda mida teed sina, hakkad nägema ka neid, kes seda veel teevad. See ei käi mitte ainult koduste jookide valmistamise kohta vaid kõikide muude hobide kohta. Kui mina alustasin eelmisel aastal koduste jookidega katsetamist teadsin vaid ühte, tegelikult kahte inimest, kes sellega tegelevad. Eelmise aasta augustist on tänaseks ilmunud neid tegijaid oluliselt rohkem ja seal juures on üllatama panev fakt, et nad on tegelenud sellega juba 5-10 aastat. Ja see ring kasvab ja kasvab. Aga see selleks, nüüd asja juurde.

Mõnda aega tagasi võis sellest blogist leida ühe postituse, kus Martin proovis teha "konservist" siidrit. Konserv tähendab tavaliselt ühte purgitäit vastavat kontsentraati, millele vaja lisada vesi, suhkur ja pärm. Oodata natukene aega ehk siis kääritada ja villida pudelisse. Täpselt nii lihtne see ongi. Tahtsin teada, kas õllekonservist st kontsentraadist on võimalik sama lihtsalt teha õlut ning kuidas on ta võrreldav poe kraamiga.

Kogu lugu sai alguse eelmise aasta augusti kuus, kui

Martin: Muntons wheat vs klassikaline koduõlu õlleleivast

Ükspäev ammu-ammu tagasi, nägin trepikojas naabrite ukse juures seismas õlleankrut. Enam ei meenu, kas käes olid poekotid, laps või olin ma millegi muuga hõivatud - fikseerisin nähtu, kuid too hetk rohkem selle peale ei reageerinud. Kuu või paar hiljem nägin trepikojas, kuidas R oma ratast gaasitoru külge aheldas ja kuna ei olnud poekotte, last või muid segavaid faktoreid, pärisin tema käest järele - et kes siis ikkagi õlut teeb ja kuidas. Sain teada, et R teeb ja õlleleivast. Minu jaoks uudne värk - tahtsin kaema minna - lubati teada anda.

Martin: Koduõlut võib teha igaüks

Koduõlu lihtsustatud variant on tehtud nii lihtsaks, et sellega saab igaüks hakkama. Siidrit ma juba olen proovinud konservist teha, tegin nüüd õlut ka. Oli tõesti lihtne. Soovitan soojalt proovida! Vaja läheb kulumaterjalidest õllekonservi ja natuke rohkem kui 1 kg suhkrut. Püsivamatest asjadest kääritusnõud ja taarat, kuhu õlu hiljem panna. Soovitan lisaks veel omada ka densimeetrit.

Õllekonservi ja kõik muu vajaliku saab näiteks Pruulimine.ee saidi kaudu, aga müüakse ka mujal. Minu konserv on saadud just nende kaudu. Konserv sisaldab linnaseekstrakti ehk maltoosat, kuhu on humal juba sisse keedetud. Kogu meskimisprotsess on sinu eest ära tehtud.

Lisaks mulle endale fännab üks minu väga hea sõber nisuõllesid ja valisin seepärast esimeseks konservikatsetuseks just nisuõlle. Aga kogu protsessist täpsemalt koos piltidega edasi:

Martin: Kuidas teha õunamahlast veini?

Kui õunu palju üle jääb ning on neid võimalik mahlaks teha, samas aga mahla liiga palju juba hakkab saama - soovitan mahlast siider või vein teha! Ise õunamahlast vein teha on imelihtne. Vähemalt teoorias. Lühidalt kokkuvõttes peaks see käima nii: võta mahl, lisa suhkur, lisa pärm, anna aega ja joo. Teen ise õunast veini esimest korda ja seepärast on kõik alles teoreetiline. Siidrit ma kunagi juba proovisin.

Ma pole mitu kuud Saaremaale jõudnud, et ise mahla teha ja seega hankisin ma mahla kodule veidi lähemalt. Otsisin internetist ja kuulasin tuttavate kaudu maad. Lõppeks sain interneti kaudu leitud mahla osas hea hinnaga kaubale. Väike hirm oli võõra mahlaga tegelema hakata, kuid ostes nägin, et suhkrusisaldus on umbes sama, mis meie enda Saaremaa mahlal.

Kui tavaliselt on õunamahl kas magus, mage või hapu, siis see konkreetne mahl oli korraga hästi magus ja hästi hapu. Eeldan, et tegemist oli mitme erineva õunasordi seguga. Mahla erikaal paistab pildil. Kõikide mulle teadaolevate näitajate järgi on seda veiniteoks veidi vähe ja seega tuli virret enne kääritamist veidi putitada.

kAiFo: Kingitus kõige nõrgemale

Paar päeva tagasi sain kaua oodatud paki Ungarist. Et kõik ausalt ära rääkida, siis peaks minema mõni kuu ajas tagasi. Nimel juulikuus, kui mul oli puhkus, plaanisime minna sõpradega Euroopasse roadtripile. Mõned nädalad enne seda juhtusin ma lugema Eesti Ekspressist artiklit Anti Antikist, sepast ja veinimeistrist Ungarist. Ei pidanud paljuks saata talle kiri ja küsida, kas nad on ka huvitatud külaliste vastuvõtmisest. Positiivne vastus tuli üsna ruttu. Kuigi algupäraselt pidime minema sinna kolmeks päevaks, siis lõpuks olime seal veidi üle nädala. Vot nii-nii meeldis. Ei olnud midagi paremad ja lõõgastavamat, kui tutvuda kohaliku eluoluga, süüa kohalikku toitu, vedeleda puu varjus võrkkiiges ja juua suurepärast kohalikku veini. Ei saa salata, et need veinid on tehtud parimatest mäenõlvadel kasvavatest viinamarjadest. Kui arvate, et ma liialdan, siis möödunud nädalal võidetule kolmele kuldmedalile on Antil ette näidata nii mõnigi muu auhind.

Nii, aga vaatame nüüd, mis väike pakike sisaldas. Nagu näha, siis on seal hunnik veinikorke, üks pulbirga kotike nimega Drifine 20g, kaks Actimeli pudelit, millest ühes on toit Uvavital ja teises pärm Uvaferm 228. Kõik peale veinikorkide tundub huvitav, kas pole? Ega ma ise ka päris täpselt ei tea, mis need täpselt on ja kuidas kasutada! Aga ma püüan mõne sõnaga siis seletada.

Martin: Ajaveebi laiendamine

Üks mu 2010 sügisene jook hakkas kAiFo'le väga meeldima. Lausa niipalju, et ta lubas kirjutada sellekohase sissekande minu jookide ajaveebi. Tegin talle kasutajaõigused artiklite lisamiseks ja peale korduvaid küsimisi oligi juba 8 kuud hiljem olemas postitus 2010 sügisesest eripruulist.

Enne minu eripruuli kohta lubatud artikli kirjutamist  võttis ta aga kätte ja pani ka rabarberiveini käima. Nii tähtis tegevus tuli ju üles kirjutada ja miskipärast tegi ta seda oma ajaveebi asemel minu omasse...:P Nüüd vorbib ta siiamaani neid artikleid siiasamma ja pidin temapärast oma ajaveebi ringi nimetama. Pole enam ainult Martini kodused joogid. Lisasin ka ühe foto, kus me Raini maakodus koos pildile jäime, juhuks kui keegi veel meid nägupidi ei tea.

Teretulemast! :-)

Martin: Rabarverivein pudelis

Ka minu rabarberivein sai piisavalt küpseks, et panna ta pudelitesse. Ja mida muud ühel kenal pühapäevaõhtul ikka teha, kui villida veini ringi.

Tulemuseks oli midagi väga üllatavat. Seekord mitte heas mõttes. Nimelt on vein liiga kange. Lõhnas on tunda alkoholi ja maitses lööb samuti just see esimesena välja. Kaifolt laenatud mõõduk näitas veini kanguseks 17 kraadi.

Aga natuke täpsemalt siis. Peale tugeva alkoholi on veinis ka üht-teist head. Lõhn on lausa super. Minna kõrvalt ütles, et lõhn on nagu täitsa viinamarjaveinil. Meenutab talle Sauvignon Blanci - tsitruseline ja veidi ka toores tikker. Minu kergelt nohune nina nii hea ei ole. Ma ütleks, et on nagu vast pressitud värskel rabarberimahlal.

Limpsin seda veini mineraalvee ja jääga. Lasen enne veel veidi seista ka. Ilma segab alkoholi sisaldus liialt. Jahedalt ja veega on maitse kohe päris hea. Rabarber on korralikult tunda. Nagu ka lõhnas, on maitses väga värskeid nüansse. Kui midagi, siis veidi võiks olla jook magusama alatooniga. Võib-olla aitaks see ka suuremat alkoholisisaldust veidi peita.

kAiFo: Rabarber ja veinitegu sai lõpule viidud

21.august. Rabarberivein näeb ilus roosa. Mulksumine on jäänud sisuliselt seisma. Korgin punni maha ja mõõdan ära, kuidas on. Hüdromeetri järgi on näha, et vein on ilusasti lõpuni käärinud, sest mõõtmistulemused näidavad klaasist pulgal -8 ühikut. Kui nüüd välja arvutada, siis veinikanguseks saan mina ca 11,5 kraadi. Võrdlen antud tulemust veinikanguse mõõdikuga, viimane näitab 12.

kAiFo: Rabarber ja veinitegu

Kõik sai alguse eelmisel aastal, kui kõik ümberringi rääkisid ja kirjutasid rabarberi veinist. Selleks ajaks, kui teema päevakajaliseks tekkis oli rabarberi hooaeg ammu möödas, rääkimata viimastest jäänukitest mida võis koduaia peenardelt noppida. Räägitakse, et rabarber on esimene kevadekuulutaja veinitegemise osas, sest kevadel on ju rabarber mõnusalt mahlane ja üks esimesi valmivaid aiasaaduseid. Just paras aeg teha mõnus vein suveks. Nüüd siis ärkasin mina ja mina uurisin ühelt sõbralt, kes juba hooaja alguses lahkesti pakkus mulle rabarbereid koogi peale panemiseks, et kas tal juhtumisi on rabarbereid. Tema pakkus, et nendest enam asja ei saa ja rabarber on puitunud. Ma ei jätnud jonni ja läksin asja kaema. Selgus tõsiasi, et jämedamad varred olid tõepoolest puitunud, nii puitunud, et isegi noaga lõigata oli raske. Need rootsud sai kohe minema visatud. Alles jäi peenemad ja mahlasemad varred.

kAiFo: Võlg on võõra oma...

Tere, minu nimi on Kaido alias kAiFo. Olen sellel saidil võõrleegionär, kui nii võib öelda. Kui vaadata pealkirja, siis kõlab see imelikult. Minul aga on piinlik, sest see lugu sai alguse kunagi ammu, millal täpsel, ei julgegi meenutama hakata. Igatahes sai lubatud postitada (siia) Martini blogisse, midagigi tema pruulitud saare koduõlu kohta. Nüüd on see aeg käes ja olen tasumas oma võlga. Mis aga ajendas mind kokku võtma ja kirjutama? Põhjuseid võiks leida kaks. Esimene on seotud komandeeringuga Venemaale, kus on võimalik tänasel päeval minna poodi ja lasta endale kallata kraanist "elavat õlut" otse pudelisse ja täpselt sellises koguses nagu sa soovid. See oleks justkui kodu õlu, kuid kõrge kvaliteediga. Teine variant on seotud sellega, et üha rohkem inimesi, sõpru-tuttavaid on hakanud tegelema koduste kääritatud jookide valmistamisega. Seda tegin ka mina, aastaid 15 tagasi, kui ma veel keskkoolis käisin. Möödunud nädalavahetusega, aga äratasin endas kodupruulija sädeme ja panin tagasihoidliku (umbes 11L) koguse rabarberi veini mulksuma. Tegemisest ja tulemustest saab siia märkmeid teha ehk kunagi hiljem.