Martin: Koduõlut võib teha igaüks

Koduõlu lihtsustatud variant on tehtud nii lihtsaks, et sellega saab igaüks hakkama. Siidrit ma juba olen proovinud konservist teha, tegin nüüd õlut ka. Oli tõesti lihtne. Soovitan soojalt proovida! Vaja läheb kulumaterjalidest õllekonservi ja natuke rohkem kui 1 kg suhkrut. Püsivamatest asjadest kääritusnõud ja taarat, kuhu õlu hiljem panna. Soovitan lisaks veel omada ka densimeetrit.

Õllekonservi ja kõik muu vajaliku saab näiteks Pruulimine.ee saidi kaudu, aga müüakse ka mujal. Minu konserv on saadud just nende kaudu. Konserv sisaldab linnaseekstrakti ehk maltoosat, kuhu on humal juba sisse keedetud. Kogu meskimisprotsess on sinu eest ära tehtud.

Lisaks mulle endale fännab üks minu väga hea sõber nisuõllesid ja valisin seepärast esimeseks konservikatsetuseks just nisuõlle. Aga kogu protsessist täpsemalt koos piltidega edasi:

Martin: Kuidas teha õunamahlast veini?

Kui õunu palju üle jääb ning on neid võimalik mahlaks teha, samas aga mahla liiga palju juba hakkab saama - soovitan mahlast siider või vein teha! Ise õunamahlast vein teha on imelihtne. Vähemalt teoorias. Lühidalt kokkuvõttes peaks see käima nii: võta mahl, lisa suhkur, lisa pärm, anna aega ja joo. Teen ise õunast veini esimest korda ja seepärast on kõik alles teoreetiline. Siidrit ma kunagi juba proovisin.

Ma pole mitu kuud Saaremaale jõudnud, et ise mahla teha ja seega hankisin ma mahla kodule veidi lähemalt. Otsisin internetist ja kuulasin tuttavate kaudu maad. Lõppeks sain interneti kaudu leitud mahla osas hea hinnaga kaubale. Väike hirm oli võõra mahlaga tegelema hakata, kuid ostes nägin, et suhkrusisaldus on umbes sama, mis meie enda Saaremaa mahlal.

Kui tavaliselt on õunamahl kas magus, mage või hapu, siis see konkreetne mahl oli korraga hästi magus ja hästi hapu. Eeldan, et tegemist oli mitme erineva õunasordi seguga. Mahla erikaal paistab pildil. Kõikide mulle teadaolevate näitajate järgi on seda veiniteoks veidi vähe ja seega tuli virret enne kääritamist veidi putitada.

kAiFo: Kingitus kõige nõrgemale

Paar päeva tagasi sain kaua oodatud paki Ungarist. Et kõik ausalt ära rääkida, siis peaks minema mõni kuu ajas tagasi. Nimel juulikuus, kui mul oli puhkus, plaanisime minna sõpradega Euroopasse roadtripile. Mõned nädalad enne seda juhtusin ma lugema Eesti Ekspressist artiklit Anti Antikist, sepast ja veinimeistrist Ungarist. Ei pidanud paljuks saata talle kiri ja küsida, kas nad on ka huvitatud külaliste vastuvõtmisest. Positiivne vastus tuli üsna ruttu. Kuigi algupäraselt pidime minema sinna kolmeks päevaks, siis lõpuks olime seal veidi üle nädala. Vot nii-nii meeldis. Ei olnud midagi paremad ja lõõgastavamat, kui tutvuda kohaliku eluoluga, süüa kohalikku toitu, vedeleda puu varjus võrkkiiges ja juua suurepärast kohalikku veini. Ei saa salata, et need veinid on tehtud parimatest mäenõlvadel kasvavatest viinamarjadest. Kui arvate, et ma liialdan, siis möödunud nädalal võidetule kolmele kuldmedalile on Antil ette näidata nii mõnigi muu auhind.

Nii, aga vaatame nüüd, mis väike pakike sisaldas. Nagu näha, siis on seal hunnik veinikorke, üks pulbirga kotike nimega Drifine 20g, kaks Actimeli pudelit, millest ühes on toit Uvavital ja teises pärm Uvaferm 228. Kõik peale veinikorkide tundub huvitav, kas pole? Ega ma ise ka päris täpselt ei tea, mis need täpselt on ja kuidas kasutada! Aga ma püüan mõne sõnaga siis seletada.

Martin: Ajaveebi laiendamine

Üks mu 2010 sügisene jook hakkas kAiFo'le väga meeldima. Lausa niipalju, et ta lubas kirjutada sellekohase sissekande minu jookide ajaveebi. Tegin talle kasutajaõigused artiklite lisamiseks ja peale korduvaid küsimisi oligi juba 8 kuud hiljem olemas postitus 2010 sügisesest eripruulist.

Enne minu eripruuli kohta lubatud artikli kirjutamist  võttis ta aga kätte ja pani ka rabarberiveini käima. Nii tähtis tegevus tuli ju üles kirjutada ja miskipärast tegi ta seda oma ajaveebi asemel minu omasse...:P Nüüd vorbib ta siiamaani neid artikleid siiasamma ja pidin temapärast oma ajaveebi ringi nimetama. Pole enam ainult Martini kodused joogid. Lisasin ka ühe foto, kus me Raini maakodus koos pildile jäime, juhuks kui keegi veel meid nägupidi ei tea.

Teretulemast! :-)

Martin: Rabarverivein pudelis

Ka minu rabarberivein sai piisavalt küpseks, et panna ta pudelitesse. Ja mida muud ühel kenal pühapäevaõhtul ikka teha, kui villida veini ringi.

Tulemuseks oli midagi väga üllatavat. Seekord mitte heas mõttes. Nimelt on vein liiga kange. Lõhnas on tunda alkoholi ja maitses lööb samuti just see esimesena välja. Kaifolt laenatud mõõduk näitas veini kanguseks 17 kraadi.

Aga natuke täpsemalt siis. Peale tugeva alkoholi on veinis ka üht-teist head. Lõhn on lausa super. Minna kõrvalt ütles, et lõhn on nagu täitsa viinamarjaveinil. Meenutab talle Sauvignon Blanci - tsitruseline ja veidi ka toores tikker. Minu kergelt nohune nina nii hea ei ole. Ma ütleks, et on nagu vast pressitud värskel rabarberimahlal.

Limpsin seda veini mineraalvee ja jääga. Lasen enne veel veidi seista ka. Ilma segab alkoholi sisaldus liialt. Jahedalt ja veega on maitse kohe päris hea. Rabarber on korralikult tunda. Nagu ka lõhnas, on maitses väga värskeid nüansse. Kui midagi, siis veidi võiks olla jook magusama alatooniga. Võib-olla aitaks see ka suuremat alkoholisisaldust veidi peita.

kAiFo: Rabarber ja veinitegu sai lõpule viidud

21.august. Rabarberivein näeb ilus roosa. Mulksumine on jäänud sisuliselt seisma. Korgin punni maha ja mõõdan ära, kuidas on. Hüdromeetri järgi on näha, et vein on ilusasti lõpuni käärinud, sest mõõtmistulemused näidavad klaasist pulgal -8 ühikut. Kui nüüd välja arvutada, siis veinikanguseks saan mina ca 11,5 kraadi. Võrdlen antud tulemust veinikanguse mõõdikuga, viimane näitab 12.

kAiFo: Rabarber ja veinitegu

Kõik sai alguse eelmisel aastal, kui kõik ümberringi rääkisid ja kirjutasid rabarberi veinist. Selleks ajaks, kui teema päevakajaliseks tekkis oli rabarberi hooaeg ammu möödas, rääkimata viimastest jäänukitest mida võis koduaia peenardelt noppida. Räägitakse, et rabarber on esimene kevadekuulutaja veinitegemise osas, sest kevadel on ju rabarber mõnusalt mahlane ja üks esimesi valmivaid aiasaaduseid. Just paras aeg teha mõnus vein suveks. Nüüd siis ärkasin mina ja mina uurisin ühelt sõbralt, kes juba hooaja alguses lahkesti pakkus mulle rabarbereid koogi peale panemiseks, et kas tal juhtumisi on rabarbereid. Tema pakkus, et nendest enam asja ei saa ja rabarber on puitunud. Ma ei jätnud jonni ja läksin asja kaema. Selgus tõsiasi, et jämedamad varred olid tõepoolest puitunud, nii puitunud, et isegi noaga lõigata oli raske. Need rootsud sai kohe minema visatud. Alles jäi peenemad ja mahlasemad varred.

kAiFo: Võlg on võõra oma...

Tere, minu nimi on Kaido alias kAiFo. Olen sellel saidil võõrleegionär, kui nii võib öelda. Kui vaadata pealkirja, siis kõlab see imelikult. Minul aga on piinlik, sest see lugu sai alguse kunagi ammu, millal täpsel, ei julgegi meenutama hakata. Igatahes sai lubatud postitada (siia) Martini blogisse, midagigi tema pruulitud saare koduõlu kohta. Nüüd on see aeg käes ja olen tasumas oma võlga. Mis aga ajendas mind kokku võtma ja kirjutama? Põhjuseid võiks leida kaks. Esimene on seotud komandeeringuga Venemaale, kus on võimalik tänasel päeval minna poodi ja lasta endale kallata kraanist "elavat õlut" otse pudelisse ja täpselt sellises koguses nagu sa soovid. See oleks justkui kodu õlu, kuid kõrge kvaliteediga. Teine variant on seotud sellega, et üha rohkem inimesi, sõpru-tuttavaid on hakanud tegelema koduste kääritatud jookide valmistamisega. Seda tegin ka mina, aastaid 15 tagasi, kui ma veel keskkoolis käisin. Möödunud nädalavahetusega, aga äratasin endas kodupruulija sädeme ja panin tagasihoidliku (umbes 11L) koguse rabarberi veini mulksuma. Tegemisest ja tulemustest saab siia märkmeid teha ehk kunagi hiljem.

Martin: Katsetused rabarberiga

 Peale seda, kui Minna mulle raamatud kinkis, soovisin ma pikalt, et oleks kevad ja Saaremaal kasvaks palju rabarbarit. Saabus kevad ja Salmel rabarbarit palju ei kasvanud, ainult napilt sai koogi jaoks.
Murikal on õnneks iga suvi rabarberit päris palju ja sinna ma siis suundusingi. Ei saa ju jätta kasutamata võimalust, et on kevad ja rabarbari hooaeg ja võimalus proovida rabarberiveini teha. Sealsed viljad on veidi metsikud (keegi pole neid väga hooldada jõudnud viimased aastad) ja seega otseloomulikult ka päris suured (vihje pildi suunal). Pildil on süles meie kolme põõsa pealt korjatud 6,5kg köögivilja. Sellest jäi täpselt niipalju puudu, et käisin keskturul ja sebisin veel 3 kg juurde. Sain peaaegu kastruli täis (linnas on endiselt vaid pisike kastrul).

Martin: Nisuõlu 2010 sügispruul

Elu esimene katsetus nisuõllega läks sõna otseses mõttes hapusti. Õlu võttis kätte ja läks hapuks. Paraku ei olnud võimalik peale 4 päeva madalal toatemperatuuril laagerdumist õlut kehasse ümbervillida ja seda jahedasse laagerduma viia (nagu oli suur plaan). Spekulatsioon: Seoses nisuõlle väga palju madalamale humala sisaldusele, ei pidanud see jook pikale soojale temperatuurile vastu.

Peale esimest lonksu ei tekkinud isegi mõtet, et peaks jooki kuidagi poputama, mõõtma või pildistama. Kohe, kui õues veidi plusskraade tekkis, voolas see õlu(?)  taaskasutuse bioloogilisse ringlusse. Pilt on illustreeriv ja näitab mis toonis jook umbes oli.

Mu väga hea sõbra lemmikuteks on siiani olnud just blondid piigad (kui rääkida õlledest). Temale mõeldes võtan ma järgmisel teol kindlasti taas nisuõlle tegemist vajavate õllede nimekirja. Isiklikult olen võõrtootjate leeridest väga rahule jäänud paari dunkliga ning võibolla saab nisuõlu olema järgmisel katsetusel blondi asemel korralik brünett.

Martin: Klassika 2010 sügispruul.

-Üldine protseduur vastavalt äia õpetatud retseptile, nagu Salmel /Sõrves ikka seda tehakse.

-Linnased läksid liiga jahuks, sest ei leidnud õiget sõela veskile üles, kasutasime olemasolevat - mistüttu läksid linnased siiski liiga peeneks. Meski filtreerimisega oli samuti selle sama asja pärast probleeme.

-Filtreerimiseks sai seekord kasutatud rohkem kadakaid ning eriti palju just koos marjadega oksi.

-Lahtises puittõrres laagerdumise aega oli seekord vähem.

OG: 1054, FG: 1024; Pudelitesse ümbervillides lisasin veidi suhkrut ja erikaal tõusis korraks 8 pügala võrra. Lõplik alkoholi sisaldus ~5-6%.

Hea täidlane ja mõnusalt magus maitse. Veidi kadakasem, kui viimane, kevadine klassika. Värvus tume kuldne, aga hägune veidi. Ei selginenud pudelis seistes 3 kuuga. Eelmine vist oli veidi kangem, kuid kahjuks siis ma veel ei kirjutanud täpselt üles neid mõõte.

Pilt pole seekord tegelikult seotud. Hetkel ei ole võimalik tehnilistel põhjustel õiget pilti kasutada. Pildil on 2009 kevadine klassika, mis siiski suhteliselt ära selgines.

Martin: Mõdu - esimene tegelik õppetund

Eelmine mõdu sai minu enda arvates väga hea. Vähemasti see kangem ja pikemalt laagerdunud versioon nimega Hea Mõdu. Proovisin nüüd sarnast tulemus taas saavutada. Paraku tean juba laagerdumise alguses, ilma maitsmata, et see ei õnnestunud päris nii hästi.

Keetmine tore - appi olid tulnud kohe mitu sõpra - seltsis segasem. Teadupoolest võtab mõdukeetmine mitmeid tunde ja seekord möödusid need tunnid väga kiirelt. Sellest õhtust võib pajatada mitmeid lõbusaid jutte - kuid internetti ülestähendama neid siinkohal ei hakka. Märksõnadena lisan kodupruul ja lauamängud.

Martin: Konservist tekib joodav jook kergelt

Kirjutasin veidi aega tagasi sellest, et katsetan konservist korralikku jooki saada. Ja pean ütlema, et minu suureks üllatuseks saabki kena joogi. Ei midagi liiga erilist, aga joogi tegemiseks kulutatud aeg, raha ning vaev pöördvõrdelises suhtes joogi kvaliteediga on ikkagi päris muljetavaldav. Tundub nagu konservivennad teavad, mida nad teevad.

Kui pudelitesse ringivillimisel polnud siidrialgel ei nägu ega tegu, siis nädal enne manuaali järgset valmimist (kolm nädalat peale laagerdumise algushetke) oli jook täiesti arvestatav. Olid olemas nii nägu kui ka tegu.

Antud pilt ei pruugi kõige paremini edasi anda joogi nägu ega tegu, seepärast proovingi lahtikirjutada mõtted mis tekkisid konservijooki tehes ja hiljem degusteerides.

Martin: Siider ja mull

Minule isiklikult tasane siider ei istu. Ehk minu arvamuse kohaselt tuleb siidrile sisse ajada mull. Ja kui juba, siis juba. Ma olen pigem sellise progresseeruva mulli austaja, kui "kergelt gaseeritud" joogi austaja. Gaseeritud vee joojad saavad sellest aru: pigem Bonaqua, kui Saaremaa.

Seniste jookidele mullide sisseajamiste käigus on mul tekkinud arvamus, et kui ma õpiks mikrobioloogiat, öko-põllumajandust või mõnda vähemalt sama uhke nimega ainet, siis siidrile mahe-vahenditega õige mulli sisseajamisest võiks kirjutada lausa doktoritöö.

Pildil on kaks erinevat 2010 sügisesest õunamahlast pruulitud siidrit lähemal läbipaistvuse kontriollil. Veidi kirjeldasin neid juba postituses, kus kirjutasin hea siidri pikast valmimise ajast. Üks on päris klaar ja teine on isegi peale kahte kuud laagerdumist ikka osaliselt hägune. Mulli sisseajamine on muide kergem just sellele selgele. Miks? Ei oska öelda. Ma ei ole õppinud kahjuks ei mikrobioloogiat, öko-põllumajandust ega ka muud vähemalt sama uhke nimetusega ainet. Minu "talupoja" mõistus ütleks just risti-vastupidist.

Martin: Katsetus konservist korralikku jooki saada

Jaanuaris tuli mulle tugev pruulimisvajadus peale. Ma pole ju juba mitu kuud midagi uut hakkama pannud. Lisaks käivad sõbrad ka tihedalt külas ehk varud vähenevad siiani päris heas tempos.

Aiasaadustega on meil teadaolevalt talvel nadi ja 100% mahetoodangut teha võimalik ei ole. Sellest ka mõte proovida konservist siidrit teha.

Martin: Mõdu on päris hea!

Üle kuu aja oli mul kodus diivani kõrval pildil paistev võõrkeha.Vahepeal oli ta koos sõbraga meid kummitamas, hiljem siiski üksi. Esialgu segas mulksumine uudiste vaatamist, hiljem külalistetoas ööbivate külaliste magamist (palun vabandust). Tegin mõdu muide täiesti esimest korda. Nagu ikka, ei piirdnunud ma vaid lihtsalt mõdu tegemisega, vaid mul oli vaja proovida vähemalt kahte erinevat retsepti. Sain ka kaks täiesti erinevat tulemust.

Martin: Hea siider valmiski kaua

Lõpetasin siidrite tegemise kohta käiva postituse lõiguga: "Kuniks nendest ämbritest midagi hea siidri moodi välja pole tulnud, ei tasu minu juttu väga püha tõena arvestada. See on ainult teoreeriline siidritegemine ja võibolla sain ma asjadest valesti aru. Kui midagi välja ka tuleb, eks ma kriban siia juurde. Aga nagu pealkiri ütleb: hea siider valmib kaua.".

Kiirelt, etteruttavalt ja kokkuvõtvalt: Kaua tehtud kaunikene!

Martin: Sügisesed joogid on valmis proovimiseks

Patuga pooleks tunnistan, et olen selle postituse tegemist edasi lükanud halva vabandusega. Ma suutsin sügisel peale viimaseid mõõtmisi oma hüdromeetri ja mensuuri panna niiviisi vasakule, et neid ei ole olnud enam võimalik leida. Vabandasin endale tulemuste kirjapanekut sellega, et pole ju võimalik tulemusi ilma mõõtmata kirjeldada. Aga ma eksisin! Nüüd, kui ma  muretsesin endale uue hüdromeetri, jõudsin ma järeldusele, et see relv ei aita mind seekord kuigi palju.